Kasutaja:Robertpirk/Pank: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Robertpirk (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Robertpirk (arutelu | kaastöö) |
||
98. rida:
Kui inimesed hakkasid arveldama kulla ja hõbedaga, muutus pangandus peamiselt väärismetallide keskseks. Rahvusvahelise kaubanduse arenemine tõi pankuritele uut tööd: valuuta vahetamine ja üldine müntide kontroll, et need sisaldaksid piisavalt kulda või hõbedat. Samuti kasutati pankurite abi rahvusvaheliste kaubandustehingute läbiviimisel. Selle asemel, et kulda üle mere viia, viidi hoopis kviitung, mis tõestas kulla olemasolu.
===Kullasepp kui varajane pankur===
[[Pilt:Gold bullion 1.jpg|pisi|Kullakang]]
Esimesed tõelised pangad ei olnud aga enam seotud raha vahetamise või müntide tootmisega, vaid olid taaskord seotud hoiustamisega. Nüüd hoiustati vilja asemel aga kulda ja hõbedat. Väga tihti juhtus, et pankuriks sai kullassepp, sest tema tegeles nagunii kullaga ja seega olid tal olemas selle hoiustamiseks turvalised võimalused. Jõukamatel inimestel tekkis kulla ülejääk – nad teenisid rohkem, kui kulutasid. Kuna oma vara turvamine kodus oleks olnud kulukas, hakkasid inimesed oma vara hoiustama kullasseppade juures. Kullassepad hoiustasidki inimeste kulda ja teenisid selle eest väikest kasumit.
Alguses pakkusid kullasseppadele konkurentsi ka valuutavahetajad. Kuna rahvusvaheline kaubandus tõi riikidesse sisse palju välisvaluutat, tekkis vajadus inimeste järele, kes muudaksid selle kodumaiseks rahaks. Nii tekkisidki inimesed, kes vermisid välismüntidest kodumaist raha. Kuna nad tegelesid rahaga, siis oli neil lihtne viia kokku inimesed kes vajasid laenu ja need, kellel oli võimalik laenu anda.
===Esimesed tänapäevased pangad===
Tõeliselt tänapäevased pangad tekkisid aga renessanssiajal Euroopas. Alates 16. sajandist jagunesid pangad peamiselt kaheks: valuutavahetuspankadeks ja deposiitpankadeks.
| |||