Vikipeedia

Helios: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
toim + viki
1. rida:
{{vikinda}}
{{See artikkel| on vanakreeka jumalast; sõna teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Helios (täpsustus)]].}}
[[Pilt:M-Nymphenburg-SteinernerSaal03.JPG|thumb|Helios päikesevankris<br><small>[[Johann Baptist Zimmermann]]</small>]]
 
'''Helios''' (kreeka keeles Ἥλιος“ Päike) oli päikesejumal [[Vana-Kreeka mütoloogia]]s.
 
Helios (kreeka keeles Ἥλιος“ Päike) oli Päikesejumal Vana- Kreeka mütoloogias. Heliost kujutatakse nägusa jumalana, kes oli kroonitu päikesekroonitud kroonigapäikesekrooniga. Heliose sünnitas [[titaan]] Hyperionile[[Hyperion]]ile veisesilmne Euryphaessa ehk [[Theia]], keda peetakse Kuujumalannakskuujumalannaks. Helios on [[Selene]] ja Eose[[Eos]]e vend. Helios juhib iga päev, kuldseskuldsesse rüüsrüüsse rõivastatuna, oma nelikrakendi üle taevavõlvi oma hiilgavast lossist kaugel idas, Kolchise[[Kolchis]]e lähistel, samavõrra toredasse paleesse kaugel läänes, kus teha lahtitema rakendatudlahtirakendatud hobused õndsate saare karjamaal söövad. Koju seilab Helios Maailmahoovusemaailmahoovuse voogudel, mis voolab ümber maailma. Ta ajab oma kaariku ja rakendi kuldsele parvlaevale, mille [[Hephaistos]], tema isa, on tema jaoks meisterdanud. Kaarikut veavad päikese ratsudpäikeseratsud, kelle nimedeks olid [[Pyrois]], [[Aeos]], [[Aethon,]] ja [[Phlegon]].▼
 
Helios näeb kõike, mis maa peal toimub. Näiteks juhtis ta [[Demeter]]i tähelepanu [[Persephone]] röövimisele ning rääkis Hephaistosele, et [[Aphrodite]]l on armusuhe [[Ares]]ega. Võib-olla just tema aususe pärast sai temast vannete tunnistaja. Kuid kord jäi tal kahe silma vahele see, kuidas [[Odysseus]]e kaaslased tema püha veisekarja röövisid. Veiste arv Heliose karjas võrdus päevade arvuga kaheteistkümnes sünoodilises kuus. Veiste arv karjades näitas, et Helios on Suure Jumalanna eestkoste all. Veiste arv on ka Kuu arvude – viiekümne ja seitsme korrutis.
[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]▼
 
HeliosKui võib[[Zeus]] näha kõike,jumalatele mismaailmaosad maakinkis, pealpolnud toimub.Heliost Näitekskohal juhtisning ta Demeteriei tähelepanusaanud Persephonemidagi. röövimiseleZeus ning rääkis Hephaistoselekartis, et Aphroditelpeab onnüüd armusuhekõik Aresega. Võib-olla just tema aususe pärast sai temast vannete tunnistaja. Kuid kord jäi tal kahesilma vaheleuuesti seejagama, kuidaskuna Odysseuseoli kaaslasedHeliose tema püha veisekarja röövisid. Samutiunustanud, kuikuid Zeuspäikesejumal maailmaosadaga jumalateleoli kinkis,märganud puudusuut Heliossaart parajasti– sellelt[[Rhodos]]t. kohtumiseltLisaks ningRhodosele ei saanud midagi.andis Zeus kartis,Heliosele et[[Sitsiilia]] peab nüüd otsast alustamasaare, kuna Helios puudus ning Zeus unustas ta ära. Helios agamis oli märganud[[gigant]]idega uutlöödud saart,lahingus milleksviskerelvana oli Rhodosemerre saarheidetud. Rhodose saarest saigi tema pärisvaldus. Seal sigitas Helios [[nümf]] Rhodega[[Rhode]]ga seitse poega ning ühe tütre. Seitse poega viitavad seitsmele nädalapäevale. Rhodose põlisasukateks olid [[telhiidid]]. Pärast Zeusi saadetud suurt veeuputust Rhodose saarele purjetasid telhiinid igasse ilmakaarde, eeskätt Lüükiasse[[Lüükia]]sse ja loobusid kõigist oma nõuetest Rhodose saarele. Nõnda jäijäidd Rhode ning tema ja Heliose seitse poega pärast seda,saare kui saar taas merest tõusis tõusmist saare ainuvalitsejateks. NendestPoegadest said kuulsad astronoomid[[astronoom]]id. jaAinus neil oli õdsetütar [[Elyktrone, kes]] suri neitsina ja kedateda praegu kummardataksekummardati kui pooljumalat. Üks vendadest, [[Aktis]], pagendati saarelt vennatappuvennatapu tõttu pärast ja, ta põgenes Egiptusesse[[Egiptus]]esse, kus ta rajas Heliopolise[[Heliopolis]]e linna. ▼
▲Helios (kreeka keeles Ἥλιος“ Päike) oli Päikesejumal Vana- Kreeka mütoloogias. Heliost kujutatakse nägusa jumalana, kes oli kroonitu päikese krooniga. Heliose sünnitas titaan Hyperionile veisesilmne Euryphaessa ehk Theia, keda peetakse Kuujumalannaks. Helios on Selene ja Eose vend. Helios juhib iga päev kuldses rüüs nelikrakendi üle taevavõlvi oma hiilgavast lossist kaugel idas Kolchise lähistel samavõrra toredasse paleesse kaugel läänes, kus teha lahti rakendatud hobused õndsate saare karjamaal söövad. Koju seilab Helios Maailmahoovuse voogudel, mis voolab ümber maailma. Ta ajab oma kaariku ja rakendi kuldsele parvlaevale, mille Hephaistos, tema isa, on tema jaoks meisterdanud. Kaarikut veavad päikese ratsud, kelle nimedeks olid Pyrois, Aeos, Aethon, ja Phlegon.
 
▲Helios võib näha kõike, mis maa peal toimub. Näiteks juhtis ta Demeteri tähelepanu Persephone röövimisele ning rääkis Hephaistosele, et Aphroditel on armusuhe Aresega. Võib-olla just tema aususe pärast sai temast vannete tunnistaja. Kuid kord jäi tal kahesilma vahele see, kuidas Odysseuse kaaslased tema püha veisekarja röövisid. Samuti, kui Zeus maailmaosad jumalatele kinkis, puudus Helios parajasti sellelt kohtumiselt ning ei saanud midagi. Zeus kartis, et peab nüüd otsast alustama, kuna Helios puudus ning Zeus unustas ta ära. Helios aga oli märganud uut saart, milleks oli Rhodose saar. Rhodose saarest saigi tema pärisvaldus. Seal sigitas Helios nümf Rhodega seitse poega ning ühe tütre. Seitse poega viitavad seitsmele nädalapäevale. Rhodose põlisasukateks olid telhiidid. Pärast Zeusi saadetud suurt veeuputust Rhodose saarele purjetasid telhiinid igasse ilmakaarde, eeskätt Lüükiasse ja loobusid kõigist oma nõuetest Rhodose saarele. Nõnda jäi Rhode ning tema ja Heliose seitse poega pärast seda, kui saar taas merest tõusis saare ainuvalitsejateks. Nendest said kuulsad astronoomid ja neil oli õdse Elyktrone, kes suri neitsina ja keda praegu kummardatakse kui pooljumalat. Üks vendadest, Aktis, pagendati saarelt vennatappu tõttu pärast ja ta põgenes Egiptusesse, kus ta rajas Heliopolise linna.
 
Lapsi oli heliosele veelgi:
*Nümf Naeraga[[Naera]]ga kaks tütart: [[Phaetusa]] ja [[Lampedia]], elasid Erytheial[[Erytheia]]l, [[Hispaania]] saarel ning hoolitsesid Sitsiilias Heliose karjade eest. Clemenega
*[[Clemene]]ga 3kolm last: [[Heliades]], [[Phaeton]], [[Astris]]. Phaeton oli poeg, kes laenas Heliose tõldakaarikut, kuid kaotas selle üle kontrolli. Esmalt juhtis ta rakendi nii kõrgele, et maa peal kõik külma käes värisesid, ja seejärel maapinnale niivõrd lähedale, et kuumus põllud kõrvetas. Raevuhoos tappis Zeus oma välguga Phaetoni.
*Lisaks on veel Heliosel palju lapsi teatud ja teadmata emadega. Mitmeid Heliosele omistatavaid lapsi on peetud ka Zeusi lasteks.
Lisaks Rhodosele andis Zeus Heliosele Sitsiilia saare, mis oli gigantidega löödud lahingus viskerelvana merre heidetud.
 
Varastes müütides esines Helios tihti päikese ja kuu võitluse müütides. Rooma mütoloogias omastas Heliose koha [[Apollon]].
Varastes müütides esines Helios tihti Päikese allutamine Kuule juttudes. Lõpuks tegi aga Apollon Heliosest intellektuaalse jumaluse ning omastas vägivaldselt Heliose koha. Nimelt polnud Helios isegi olümplane, vaid kõigest titaani poeg. Veiste arv karjades on meeldetuletuseks, et ta oli Suure Jumalanna eestkoste all. Veiste arv võrdus päevade arvuga kaheteistkümnes sünoodilises kuus. Samuti on see Kuu arvude- viiekümne ja seitsme korrutis.
 
'''==Kasutatud kirjandus:'''==
1. *Walter Burkert, 1982. Greek Religion.
2. *Eric Chaline, 2004, The book of gods and godnesses (Eesti keelde tõlkinud Andreas Ardus, Koolibri 2005, Jumalate raamat)
3. *Gerhard Fink, Kes on kes antiikmütoloogias, eestikeelne tõlge 2000
4. *Konrad Schauenburg, 1955. Helios: Archäologisch-mythologische Studien über den antiken (Mann)
5. *Robert Graves, The Greek Myths: 1 (eestikeelde tõlkinud Triinu Pakk ja Tänapäev, 2000)
6. *Karl Kerenyi. Apollo: The Wind, the Spirit, and the God: Four Studies
7. *Karl Kerenyi, 1951. The Gods of the Greeks, "The Sun, the Moon and their Family" pp 190–94 et passim.
8. *Smith, William; Dictionary of Greek and Roman Biography and Mythology, London (1873). "He'lios"
 
▲[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
 
[[af:Helios]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Helios"