Kasutaja:Mortenpi/osakestefüüsika standardmudel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
284. rida:
=== Higgsi boson ===
[[Higgsi boson]] on massiivne elementaarosake, mille eksistentsi ennustasid
[[Robert Brout]], [[François Englert]], [[Peter Higgs]], [[Gerald Guralnik]], [[C. R. Hagen]] ja [[Tom W. B. Kibble|Tom Kibble]] 1964. aastal ning on oluline osa standardmudelist.<ref>
{{cite journal
| author=F. Englert, R. Brout
| title=Broken Symmetry and the Mass of Gauge Vector Mesons
| journal=[[Physical Review Letters]]
| volume=13 | year=1964 | pages=321–323
| doi=10.1103/PhysRevLett.13.321
| bibcode=1964PhRvL..13..321E
| issue=9
}}</ref><ref name="Peter W. Higgs 1964 508-509">
{{cite journal
| author=P.W. Higgs
| title=Broken Symmetries and the Masses of Gauge Bosons
| journal=[[Physical Review Letters]]
| volume=13 | year=1964 | pages=508–509
| doi=10.1103/PhysRevLett.13.508
| bibcode=1964PhRvL..13..508H
| issue=16
}}</ref><ref>
{{cite journal
| author=G.S. Guralnik, C.R. Hagen, T.W.B. Kibble
| title=Global Conservation Laws and Massless Particles
| journal=[[Physical Review Letters]]
| volume=13 | year=1964
| pages=585–587
| doi=10.1103/PhysRevLett.13.585
| bibcode=1964PhRvL..13..585G
| issue=20
}}</ref><ref>
{{cite journal
| author=G.S. Guralnik
| year=2009
| title=The History of the Guralnik, Hagen and Kibble development of the Theory of Spontaneous Symmetry Breaking and Gauge Particles
| journal=[[International Journal of Modern Physics A]]
| volume=24 | pages=2601–2627
| doi=10.1142/S0217751X09045431
| arxiv = 0907.3466
|bibcode = 2009IJMPA..24.2601G
| issue=14 }}</ref>{{citation needed}}{{citation needed}}{{citation needed}}{{citation needed}}
Selle spinn on 0 ning seetõttu klassifitseeritakse seda bosoniks
(sarnaselt kalibratsioonibosonitele, millel on täisarvuline spinn).
Higgsi bosonil on standardmudelid unikaalne roll, kuna see seletab,
miks teistel elementaarosakestel (peale footoni ja gluuoni) on mass.
Konkreetselt seletab Higgsi boson miks footon on massitu, aga W- ja Z-bosonid on väga massiivsed.
Elementaarosakeste massid ning erinevused nõrga (mida kannavad üle W- ja Z-bosonid) ja elektromagnetilise (mida kannab üle footon) vastasmõju vahel on väga kriitilised mateeria mikrostruktuuri ja sellest tulenevalt makrostruktuuri uurimisel.
Elektronõrga vastasmõju teoorias kirjeldab Higgsi boson leptonite ja kvarkide masse.
Kuna Higgsi bosonil endal on mass, siis järelikult peab ta ka iseendaga interakteeruma.
Kuna Higgsi boson ise on väga massiivne ning laguneb peaaegu kohe peale tekkimist,
siis seda on võimalik vaadelda ainult väga kõrge energiaga osakestekiirendis.
Eksperimente, mis proovivad Higgsi bosonit eksperimentaalselt vaadelda
tehti kuni 2011. aastani [[Fermilab]]i [[Tevatron]] kiirendil ning 2010. aastast aastast algas töö [[CERN]]is [[LHC]] kiirendi peal.
Selleks, et standardmudel oleks matemaatiliselt kooskõlas, siis on vaja, et iga massi tekitav mehhanism muutuks nähtavaks energiatel, mis on suuremad kui {{val|1.4|ul=TeV}}.<ref>{{cite journal
|last=Lee |first=Benjamin W.
|last2=Quigg |first2=C.
|last3=Thacker |first3=H. B.
|year=1977
|title=Weak interactions at very high energies: The role of the Higgs-boson mass
|journal=[[Physical Review D]]
|volume=16 |issue=5 |pages=1519–1531
|doi=10.1103/PhysRevD.16.1519
|bibcode = 1977PhRvD..16.1519L }}</ref>{{citation needed}}
LHC, mis on ehitatud, et põrgatada kokku prootonite kiiri 7-8 TeV juures,
üks paljudest eesmärkidest on just vastata küsimusele, kas Higgsi boson eksisteerib ning missugused on selle omadused.{{citation needed}}<ref>
{{cite news
|url=http://www.cnn.com/2009/TECH/11/11/lhc.large.hadron.collider.beam/index.html
|work=CNN
|title=Huge $10 billion collider resumes hunt for 'God particle' - CNN.com
|accessdate=4 May 2010
|date=11 November 2009
}}</ref>{{citation needed}}
4. juulil 2012 LHC kaks peamist eksperimenti ([[ATLAS]] ja [[CMS]]) mõlemad teatasid,
et nad olid leidnud uue bosoni, mille mass on umbes {{val|125|ul=GeV/c<sup>2</sup>}},
mis on "kooskõlas Higgsi bosoniga".
Kuigi leitud osakesel on mitmeid omadusi, mis on sarnased Higgsi bosoniga,<ref>http://profmattstrassler.com/articles-and-posts/the-higgs-particle/the-discovery-of-the-higgs/higgs-discovery-is-it-a-higgs</ref>{{citation needed}}
siis mõlemad uurimisrühmad tunnistasid, et rohkem tööd on vaja teha,
et lõplikult kinnitada, et tegu tõesti on Higgsi bosoniga ning millist standardmudeli versiooni see sellisel juhul kõige paremini toetab.
<ref name=cern1207>{{cite news|url=http://press.web.cern.ch/press/PressReleases/Releases2012/PR17.12E.html |title=CERN experiments observe particle consistent with long-sought Higgs boson |publisher=CERN |date=4 July 2012 |accessdate=4 July 2012}}</ref><ref>{{cite web|url=http://cms.web.cern.ch/news/observation-new-particle-mass-125-gev |title=Observation of a New Particle with a Mass of 125 GeV |publisher=Cms.web.cern.ch |date= |accessdate=2012-07-05}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.atlas.ch/news/2012/latest-results-from-higgs-search.html |title=ATLAS Experiment |publisher=Atlas.ch |date=2006-01-01 |accessdate=2012-07-05}}</ref><ref>[http://www.youtube.com/watch?v=vXZ-yzwlwMw Video (04:38)] - [[CERN]] Announcement (4 July 2012) Of Higgs Boson Discovery.</ref><ref name="NYT-20120704">{{cite news |last=Overbye |first=Dennis |title=A New Particle Could Be Physics’ Holy Grail |url=http://www.nytimes.com/2012/07/05/science/cern-physicists-may-have-discovered-higgs-boson-particle.html |date=July 4, 2012 |newspaper=[[New York Times]] |accessdate=July 4, 2012 }}</ref>{{citation needed}}{{citation needed}}{{citation needed}}{{citation needed}}
<!-- Vaata ka -->
| |||