Kasutaja:Mortenpi/osakestefüüsika standardmudel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
266. rida:
=== Kalibratsioonibosonid ===
Standardmudelis on kalibratsioonibosonid ([[footon]]id, [[gluuon]]id ning [[W- ja Z-boson|W<sup>+</sup>, W<sup>-</sup> ja Z-bosonid]]) osakesed,
mis kannavad üle [[tugev vastastikmõju|tugevat]], [[nõrk vastastikmõju|nõrka]] ning [[elektromagnetiline vastastikmõju|elektromagnetilist]] [[fundamentaalne jõud|vastasmõju]].
Neid kutsutakse ka ''[[vaheosake]]steks'' või ''jõu kandjateks''.{{citation needed}}<!-- Univ. Mikro. pg 231 -->
Kõikide kalibratsioonibosonite spinn on 1.
Need alluvad [[Bose-Einsteini statistika]]le ning seetõttu ei ole Pauli keeluprintsiibiga piiratud.
Sellest tulenevalt ei ole teoreetilist piiri, mitu bosonit saab paikneda samas ruumiosas.
Kalibratsioonibosonid jagunevad järgnevalt:
* [[Footon]]id vahendavad elektromagnetilist vastasmõju elektrilaengutega osakeste vahel. Footon on massita osake ning selle käitumine on hästi kirjeldatud [[kvantelektrodünaamika]] poolt.
* [[W- ja Z-boson|W<sup>+</sup>, W<sup>-</sup> ja Z-bosonid]] kannavad üle nõrka vastasmõju kvarkide ja leptonite vahel. Need osakesed on kõik massiivsed. W bosonitel on elektrilaeng ning on seetõttu mõjutatud elektrilaenguga osakestest. Ühtlasi, W bosonid interakteeruvad ainule ka ''paremakäeliste'' osakeste või ''vasakukäeliste'' antiosakestega. Z boson, mis on laenguta, kuid W bosonitest massiivsem, interakteerub kõikide ''parema-'' ja ''vasakukäeliste'' osakeste ja antiosakestega. Neid kolme kalibratsioonibosonit ning footonit käsitletakse ka ühiselt elektronõrga vastasmõju kandjatena.
* Kaheksa [[gluuon]]it vahendavad tugevat interaktsiooni värvilaengutega osakeste vahel. Gluuonid kannavad ise ka värvilaengut ning seetõttu interakteeruvad nii iseenda kui kvarkidega. Need osakesed on sarnaselt footoniga massitud. Gluuoneid ja nende interaktsiooni kirjeldab [[kvantkromodünaamika]].
<!-- diagramm? -->
=== Higgsi boson ===
| |||