Kasutaja:Mortenpi/osakestefüüsika standardmudel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
226. rida:
=== Fermionid ===
48 osakest standardmudelis on fermionid.
Nende spinn on {{frac|1|2}} ja nende käitumist iseloomustab [[Fermi-Diraci statistika]]
ning allumine [[Pauli keeluprintsiip|Pauli keeluprintsiibile]].
Fermionid omakorda jaotatakse [[kvark]]ideks (u, c, t, d, s, b) ning
[[lepton]]iteks ([[elektron]], [[müüon]], [[tauon]] ja nendele vastavad [[neutriino]]d).
Lisaks on igal fermionil olemas temale vastav antiosake, mis erineb ainult elektrilaengu märgi poolest.
Kvargid erinevad teistest fermionidest selle poolest, et need omavad murdarvulist elektrilaengut.
Kvargid on kas ''up-tüüpi'' (u, c, t) laenguga +{{frac|2|3}} või
''down-tüüpi'' (d, s, b) laenguga -{{frac|1|3}}.
Teine eristav omadus on see, et need kannavad [[värvilaeng]]ut ning
saavad seetõttu astuda [[tugev vastastikmõju|tugevasse vastastikmõjusse]].
[[Kvarkvangistus]]e tõttu ei saa kvargid üksikult esineda, vaid
nad moodustavad liitosakesi ([[hadron]]id),
kus on kas kvark ja antikvark ([[meson]]id) või
kolm kvarki ([[barüon]]id).
Ülejäänud fermionid (leptonid) ei kanna värvilaengut ning jagunevad kaheks:
elektrilaenguga ja elektrilaenguta osakesteks.
Elektrilaenguga leptonitel (elektron, müüon, tauon) on kõigil laeng -1[[elementaarlaeng|e]]
ning saavad interakteeruda nii elektromagnetilise kui nõrga vastastikmõjuga.
Väikese massiga ning laenguta neutriinod (elektronneutriini, müüneutriino ja tauneutriino)
saavad interakteeruda ainult läbi nõrga vastasmõju.
Teistpidi jaotatakse fermionid kolme põlvkonda, kus igasühes on
''up-'' ja ''down-tüüpi'' kvark, neutriino ning vastav elektrilaenguta lepton.
Igas põlvkonnas on olemas sarnaste füüsikaliste omadustega aga
vastaval osakesel on põlvkonna numbri suurenedes suurema mass.
Esimese põlvkonna osakesed on stabiilsed (st ei lagune spontaanselt) ning
sellest tulenevalt koosneb kogu tavaline (barüooniline) mateeria nendest osakestest (u- ja d-kvark ning elektron).
Konkreetsemalt, kõik aatomid koosnevad aatomituumast (mis koosneb u- ja d-kvarkidest) ning seda ümbritsevatest elektronidest.
Kõrgemate põlvkondade osakesed on aga ebastabiilsed ning väga lühikese elueaga ning
ning neid saab vaadelda ainult väga kõrge energiaga olukordades (nt osakestekiirendid, kosmilised kiired).
Kõik neutriinod on stabiilsed ning liiguvad vabalt läbi universumi,
kuid väga harva interakteeruvad barüoonilise ainega.
=== Kalibratsioonibosonid ===
=== Higgsi boson ===
| |||