Kasutaja:Mortenpi/osakestefüüsika standardmudel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mortenpi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Mortenpi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Image:Standard Model of Elementary Particles.svg|thumb|300px|The Standard Model of [[elementary particle]]s, with [[gauge boson]]s in the rightmost column.]]
 
'''Standardmudel''' ehk '''elementaarosakeste füüsika standardmudel''' on [[kvantfüüsika]] [[teooria]], mis kirjeldab [[Tugev vastastikmõju|tugevat]], [[Nõrk vastastikmõju|nõrka]] ning [[Elektromagnetiline vastastikmõju|elektromagnetilist]] [[fundamentaalne jõud|jõudu]] ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid [[elementaarosake]]si.
Tegu on relativistliku [[kvantväljateooria]]ga, mis seob endas nii [[kvantmehhaanika]]t kui [[erirelatiivsusteooria]]t.
16. rida ⟶ 18. rida:
Ka ei ennusta standardmudel [[neutriino ostsillatsioonid|neutriinode otsillatsioone]] ning nende nullist erinevaid masse.
 
<!--
<!-- == Ajalugu == -->
Siiski, standardmudel on oluline teooria nii teoreetilistele kui ka eksperimentaalsetele osakestefüüsikutele.
==Historical background==
-->
The first step towards the Standard Model was [[Sheldon Lee Glashow|Sheldon Glashow]]'s discovery in 1960 of a way to combine the [[electromagnetism|electromagnetic]] and [[weak interaction]]s.<ref>
Viimasel ajal on standardmudel leidnud rakendust ka väljaspoolt osakestefüüsikat,
näiteks [[astrofüüsika]]s, kosmoloogias ja [[tuumafüüsika]]s.
 
== Ajalugu ==
Esimesed sammud standardmudeli poole tegi [[Sheldon Lee Glashow|Sheldon Glashow]],
kui ta 1960. aastal avastas viisi ühendada [[elektromagnetism]]i ja [[nõrk jõud|nõrka vastasmõju]].<ref>
{{cite journal
| author=S.L. Glashow
27. rida ⟶ 35. rida:
| doi=10.1016/0029-5582(61)90469-2
|bibcode = 1961NucPh..22..579G
| issue=4 }}</ref>{{citation In 1967 [[Steven Weinberg]]<ref>needed}}
1967. aastal [[Steven Weinberg]]<ref>
{{cite journal
| author=S. Weinberg
37. rida ⟶ 46. rida:
| bibcode=1967PhRvL..19.1264W
| issue=21
}}</ref>{{citation and [[Abdus Salam]]<ref>needed}}
ja [[Abdus Salam]]<ref>
{{cite conference
| author=A. Salam
47. rida ⟶ 57. rida:
| publisher=[[Almquvist and Wiksell]]
| location=Stockholm
}}</ref>{{citation needed}}
}}</ref> incorporated the [[Higgs mechanism]]<ref>
sidusid [[Higgsi mehhanism]]i Glashow [[elektronõrk interaktsioon|elektronõrga interaktsiooni teooriasse]] andes talle kaasaegse kuju.
 
Usutakse, et Higgsi mehhanism annab massi kõikidele standarmudeli elementaarosakestele.
See sisaldab [[W- ja Z-boson]]ite ning [[fermion]]ide (st [[kvark]]ide ja [[lepton]]ite) masse.
 
Peale [[Z-boson]]i tekitatud neutraalsete voolude avastamist [[CERN]]is 1973. aastal<ref>
{{cite journal
| author=F.J. Englert,Hasert R.''et Broutal.''
| year=19641973
|title=Search for elastic muon-neutrino electron scattering
| title=Broken Symmetry and the Mass of Gauge Vector Mesons
| journal=[[PhysicalPhysics ReviewLetters LettersB]]
| volume=1346 | pagespage=321–323121
| doi=10.11031016/PhysRevLett.13.3210370-2693(73)90494-2
| bibcode =1964PhRvL 1973PhLB...1346..321E121H
|last2=Faissner
| issue=9
|first2=H.
}}</ref><ref>
|last3=Krenz
|first3=W.
|last4=Von Krogh
|first4=J.
|last5=Lanske
|first5=D.
|last6=Morfin
|first6=J.
|last7=Schultze
|first7=K.
|last8=Weerts
|first8=H.
|last9=Bertrand-Coremans
|first9=G.H. }}</ref><ref>
{{cite journal
| author=PF.WJ. HiggsHasert ''et al.''
| year=19641973
|title=Observation of neutrino-like interactions without muon or electron in the gargamelle neutrino experiment
| title=Broken Symmetries and the Masses of Gauge Bosons
| journal=[[PhysicalPhysics ReviewLetters LettersB]]
| volume=1346 | pagespage=508–509138
| doi=10.11031016/PhysRevLett.13.5080370-2693(73)90499-1
| bibcode =1964PhRvL 1973PhLB...1346..508H138H
| issuelast2=16Kabe
|first2=S.
}}</ref><ref>
|last3=Krenz
|first3=W.
|last4=Von Krogh
|first4=J.
|last5=Lanske
|first5=D.
|last6=Morfin
|first6=J.
|last7=Schultze
|first7=K.
|last8=Weerts
|first8=H.
|last9=Bertrand-Coremans
|first9=G.H. }}</ref><ref>
{{cite journal
| author=GF.SJ. Guralnik,Hasert [[C.R.''et Hagen]], Tal.W.B. Kibble''
| year=19641974
|title=Observation of neutrino-like interactions without muon or electron in the Gargamelle neutrino experiment
| title=Global Conservation Laws and Massless Particles
| journal=[[PhysicalNuclear ReviewPhysics LettersB]]
| volume=13 73 | pagespage=585–5871
| doi=10.11031016/PhysRevLett.13.5850550-3213(74)90038-8
| bibcode =1964PhRvL 1974NuPhB..73..13..585G1H
| issuelast2=20Kabe
|first2=S.
}}</ref> into Glashow's [[electroweak theory]], giving it its modern form.
|last3=Krenz
|first3=W.
|last4=Von Krogh
|first4=J.
|last5=Lanske
|first5=D.
|last6=Morfin
|first6=J.
|last7=Schultze
|first7=K.
|last8=Weerts
|first8=H.
|last9=Bertrand-Coremans
|first9=G. }}</ref><ref>
{{cite web
|author=D. Haidt
|date=4 October 2004
|title=The discovery of the weak neutral currents
|url=http://cerncourier.com/cws/article/cern/29168
|work=[[CERN Courier]]
|accessdate=8 May 2008
}}</ref>{{citation needed}}{{citation needed}}{{citation needed}}{{citation needed}}
sai elektronõrk teooria laialt tunnustatuks ning Glashow, Salam ja Weinberg
said selle avastamise eest 1979. aastal [[Nobeli füüsikapreemia]].{{citation needed}}
W- ja Z-bosonid avastati eksperimentaalselt 1981. aastal ning nende massid vastasid standardmudeli poolt ennustatule.{{citation needed}}
 
Tugeva interaktsiooni teooria sai oma kaasaegse kuju 1973-74. aastatel,
kui eksperimendid kinnitasid, et [[hadron]]id koosnevad murdarvuliste laengutega kvarkidest.{{citation needed}}
 
<!-- == Ülevaade == -->
== Elementaarosakesed ==
Standardmudeli järgi on kolme tüüpi osakesi: [[alusosake]]sed, mõju ehk jõudu ülekandvad osakesed ja [[Higgsi boson]]. Iga osakese jaoks on standardmudelis oma [[kvantväli]], mille ergastus ongi osake. Standardmudeli alusosakesed on [[fermion]]id [[spinn]]iga 1/2, vastastikmõjusid üle kandvad osakesed bosonid spinniga 1. Higgsi bosoni spinn on 0.
 
<!-- Vaata ka -->
 
== Viited ==
{{reflist|2}}
 
<!-- == AjaluguKirjandus == -->