Redaktsioon: 23. juuni 2012, kell 22:28 redigeeri Morel (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 23 774 muudatust P HC: +Kategooria:Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärgi kavalerid; ±Kategooria:Kotkaristi teenetemärgi kavalerid→Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. oktoober 2012, kell 14:42 redigeeri eemalda Mona (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 62 388 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud Uuem muudatus →
3. rida: '''Anna Haava''' (noorpõlves kodanikunimi [[Anna Rosalie Espenstein]], 1939. aastani Haavakivvi, hiljem Haavakivi [[15. oktoober\|15./3. oktoober]] [[1864]] [[Kodavere kihelkond]], [[Pala vald]], [[Haavakivi veskitalu]] – [[13. märts]] [[1957]] [[Tartu]]) oli eesti luuletaja, libretist ja tõlkija. [[Joosep Haavakivi]] (~~1836-1891~~1836–1891) oli oma isa Jaagu seitsmest pojast eelviimane. Temast läksid mööda nii vanima kui ka noorima poja pärimistavad, kuid juba lapsena määrati ta Haavakivi talu pärijaks. 1858. aastal abiellus Joosep [[Sohvi Janast]]iga, kes oli pärit [[Punikvere]]st. 1860. aasta näärikuul sündis neil esimene tütar Elisabet. Tüdrukuke oli viiene, kui sündis järgmine laps, tulevane luuletaja Anna Haava. 9. eluaastani jäi Anna maailmaks vana üksik talu oma võimsa looduse ja suure kogukonnaga. Mõis eraldas Haavakivi põlistalust kaks väiksemat kohta ja veski pärisid lähisugulased, jäi ta siiski "suureks asemeks" -– siin peeti suurearvulist karja ja kasvatati kuni kümmet hobust. 1869. aastal osteti Haavakivi talu päriseks, makstes selle eest 700 rubla. Tööjõuks olid kodakondsed. Peavarju pakuti sugulastele ja võõrastelegi. Aastal [[1996]] ilmus Anna Haava valikkogu "Laulan oma eesti laulu" ([[Eesti Raamat\|ER]], [[Tallinn]], 384 lk; lk 371–379 koostaja [[Silvia Nagelmaa]] järelsõna "Aktsente Anna Haava luulest").

Anna Haava: erinevus redaktsioonide vahel