Tšehhoslovakkia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.3) (Robot: tl:Czechoslovakiatl:Tsekoslobakya
Resümee puudub
30. rida:
Pärast Tšehhia ja Slovakkia iseseisvumist [[Austria-Ungari]] keisririigist, võttis Rahvusassamblee 1920. aastal vastu riigi haldusjaotuse seaduse, mille kohaselt jaotati riik 22 maakonnaks, kuid reaalselt jõustus uus haldusjaotus ainult 1923. aastal Slovakkias. 1927. aastal võeti vastu uus riigi haldusjaotuskorraldus, millega riik jaotus neljaks piirkonnaks: [[Tšehhia]], [[Moraavia-Sileesia]], [[Slovakkia]] ja [[Taga-Karpaatia]]. Piirkonnad jaotusid omakorda 242 haldusüksuseks.
 
[[19. sajand]]i keskpaigas kuulus Tšehhoslovakkia koosseisu [[sudeedisakslased|sudeedisakslastega]] asustatud [[Sudeedimaa]], mis põhjustas [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] ja Tšehhoslovakkia vahelise vastasseisu. Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt [[19381939]]. aastal moodustati Tšehhoslovakkias [[Böömi- ja Määrimaa Protektoraat]] Saksamaa kaitse all ning iseseisev [[Slovaki vabariik (1939–1945)|Slovakkia]] riik. Saksamaa annekteeris Sudeedimaa, Poola [[Zaolzie]] piirkonna ning Ungari osa Slovakkiast ja suure osa Taga-Karpaatiast.
 
Pärast [[II maailmasõda|II maailmasõja]] lõppu sai Tšehhoslovakkia tagasi Sudeedimaa, Zaolzie ja Slovakkia alad, aga mitte Taga-Karpaatia, mis oli asustatud põhiliselt [[ukrainlased|ukrainlastega]]. See piirkond läks 26. juuni 1945. aasta Tšehhoslovakkia-NSV Liidu lepingu alusel NSV Liidule.