Redaktsioon: 26. september 2012, kell 11:36 redigeeri Ulrikaekm (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8464 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. oktoober 2012, kell 11:43 redigeeri eemalda Avjoska (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 91 591 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
14. rida: \| Mõjutatud = }} '''Jaan Vahtra''' ([[23. mai]] [[1882]] [[Kaaru]], [[Mooste]] – [[27. jaanuar]] [[1947]] [[Võru]]) oli eesti [[maalikunstnik]], raamatu[[graafik (kunstnik)\|graafik]], [[kirjanik]], [[ajakirjanik]] ja [[pedagoog]]. Jaan Vahtra oli üks eesti [[modernism\|modernistlikest]] kunstnikest. ==Elukäik== 40. rida: Petrogradis arenes rohkem joone ja vormi üldistav kujundamine ning sealsetest eeskujudest oli mõjuvam hoogsate stiliseeritud vormidega [[kubofuturism]], mis avaldub eriti [[natüürmort]]ides. Huvi [[kubism]]i ja [[konstruktivism]]i vastu sai tema sõnul alguse 1915. aasta veebruaris Peterburi Kunstide Akadeemias toimunud näituselt „Tramvai V“, kus esinesid teiste seas [[Vladimir Tatlin]], [[Marc Chagall]] ja [[Vassily Kandinsky]]<ref>Jaan vahtra ja kubism eesti kunstis. Näituse kataloog. Tartu Riiklik Kunstimuuseum. Tartu 1972.</ref>. Ka Võrus jätkus pingestatud stiliseeritud vormikõne ja kontrastsete lokaaltoonide eelistus. [[1920]] ilmusid ajakirja "Ilo" kolmandas numbris tema [[puulõige\|puulõiketehnikas]] illustratsioonid. Need kandsid endas küll [[ekspressionism]]i, kuid samas oli tunda ka [[kubofuturism]]i vaimu. Aasta hiljem valmistas ta need graafikamapiks „Blanc et noir“ („Valge ja must“)<ref>Eesti Kunsti ajalugu 5. ~~1900-1940~~1900–1940. Koostaja ja toimetaja [[Mart Kalm]]. Tallinn, [[Eesti Kunstiakadeemia]], Kultuurileht 2010.</ref>. Tema teine 1924. aastal valminut puulõigete mapp kandis pealkirja "Konstruktiivsed rütmid". Kui esimeses on veel järske kontraste ja dünaamikat, siis teises domineerib kubismile omane staatika, geometriseeritud kujundite rahulik kontuuride rütm. Ka Tartu töödes, eriti maalikompositsioonides näeb vormide tugevat, ent rahulikku [[stilisatsioon]]i. Kubistlik geometriseeritud vormikõne avaldus ilmekalt ta tollases raamatugraafikas ([[Johannes Vares\|Johannes Barbarus]]e luulekogu "Geomeetriline inimene", 1924). 67. rida: ==Vahtrast kirjanduses== Ainelo, A. J. Vahtra ja J. Käisi vastasseis. -– Minevikumälestusi. Põlvamaa kodulookogumik. Põlva, 1988 [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. Tln., 1996 Huik, T., Poots, Ü., Vahtra, J. Valitud tööd. Mälestusi, vesteid, artikleid. Tln., 1961 Ivask, A. Mälestuskilde Jaan Vahtrast. Võru, 1966 Käsikiri Võrumaa Muuseumis Jaan Vahtra mälestused. Käsikiri Võrumaa Muuseumis Jaan Vahtra saab Metstes mälestussamba. -– Koit, 23. mai 1998 Jaan Vahtra maalid, kirjad, kaardid. Võrumaa Muuseumis Laane, K. Mälestused. Jaan Vahtrat meenutades. 1982 Käsikiri Võrumaa Muuseumis Mälestussammas J. Vahtra koolimajale. -– Koit, 29. mai 1997 Määr, E. Jaan Vahtra. Tln., 1972 Käsikiri Võrumaa Muuseumis Pakkal, T. Peri raamatukogu kroonika ~~1924-1977~~1924–1977 Käsikiri Peri raamatukogus Ploom, E. Jaan Vahtra 20. surma-aastapäeval. Võru, 1967 Põlva. Koost. R. Vill. Põlva, 1975 Treier, H. Kunstnikud ja Võrumaa. -– Kaika suvõülikuulõ kogomik. I-VIII. Võru, 1997 Tubli, M. Põlvamaa kultuurilooliste isikute tähtpäevi 1997. aastal. Põlva, 1997 Tuuling, E. Jaan Vahtra seostest Põlva rajooniga. -– Põlva rajoonis. Kodu-uurijate seminarkokkutulek 17.-20. august 1978. Artiklite kogumik. Tln., 1978 Vahtra, J. Minu lapsepõlve kodud. Tln., 1982 Vill, R. Jaan Vahtra 23.05.1882 -– 27.01.1947. Põlva, 1997 *Võrumaa ja võrulased. Tln., 1986

Jaan Vahtra: erinevus redaktsioonide vahel