Baruch Spinoza: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ZéroBot (arutelu | kaastöö)
lisa
4. rida:
Spinoza tööde suuremahulisus ja tähtsus sai märgatavaks alles pärast tema surma. Tänapäeval peetakse teda üheks suurimaks [[ratsionalism|ratsionalistlikuks]] filosoofiks 17. sajandil, kes pani aluse 18. sajandi [[valgustusajastu]]le ning tänapäevasele [[piiblikriitika]]le. Oma peateoses "[[Eetika (Spinoza)|Eetika]]" astus ta vastu [[René Descartes|Descartes]]i [[keha ja vaimu dualism]]ile. Spinozat peetakse [[Lääne filosoofia]] üheks tähtsaimaks filosoofiks. [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]] ütles, et kõik kaasaegsed filosoofid on "kas spinozistid või üldse mitte filosoofid."
 
Tema poliitilistest teostest tuntuimad on "[[Tractatus Theologico-Politicus]]" (1670) ja "[[Tractatus Politicus]]" (kirjutatud 1675, ilmunud postuumselt 1677).
Spinoza elas rahulikku elu prilliklaaside tegijana ning keeldus kõrgetest kohtadest ja ametitest, mida talle pakuti, nagu näiteks prestiižsed õpetajakohad. Perekonnalt saadud päranduse andis ta oma õele. Spinoza suri 1677. aasta veebruaris kopsuhaigusesse, mille oli põhjustanud klaasitolm, mida ta oma tööd tehes sisse hingas.
 
Spinoza elas rahulikku elu prilliklaaside[[prilliklaas]]ide tegijana ning keeldus kõrgetest kohtadest ja ametitest, mida talle pakuti, nagu näiteks prestiižsed õpetajakohad. Perekonnalt saadud päranduse andis ta oma õele. Spinoza suri 1677. aasta veebruaris [[kopsuhaigused|kopsuhaigusesse]], mille oli põhjustanud klaasitolm, mida ta oma tööd tehes sisse hingas.
 
== Kirjandus ==