Lothar II (Lotring): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
4. rida:
Isa Lothar I valitses [[Kesk-Frangi riik]]i, mis ulatus [[Põhjameri|Põhjamerest]] [[Vahemeri|Vahemereni]] ning hõlmas Madalamaid, Reini keskjooksu mõlemat kallast ning Põhja-Itaaliat. Tema surres jagunes riik poegade vahel kolmeks: vanim poeg [[Ludwig II (Frangi keiser)|Ludwig]] sai Itaalia ja keisritiitli, Lothar Lotharingia ehk Madalmaad ja Reini keskjooksu ning noorim poeg Karl Burgundia kuningriigi (ehk hilisema Burgundia hertsogiriigi ning Provence'i alad).
 
[[863]]. aastal suurendas Lothar oma valdusi surnud venna Karli alade arvelt, ent siis sattus ta oma võimukate onude [[Karl Paljaspea]] ja [[Ludwig Sakslane|Ludwig Sakslase]] võimuvõitluse keskele, sest tahtis oma naisest Theutbergast, kellega tal lapsi polnud, lahutada, et abielluda oma ihaldatu Waldradaga. Lahutus oli kuningale keerukas protseduur ning vajas ka paavsti heakskiitu, kuid too oli Karl Paljaspea mõju all. Nii pidi Lothar aastaid ootama, kuni [[867]]. aastal sai võimule uus paavst [[Hadrianus II]]. Temalt õnnestus Lotharil 869. aasta suveks lahutuse kinnituskiri hankida, kuid tagasiteel Roomast koju haigestus ta palavikku ning suri ootamatult. Waldrada oli talle sünnitanud poja Hugo, kuid see kuulutati ebaseaduslikult ning tema riik jagati [[MerseniMeersseni leping]]uga Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslase vahel.
 
Lothar II on ajaloolaste poolt mõnikord peetud [[Saksa kuningas|Saksa kuningate]] nimekirja kuuluvaks, ehkki tegelikult tema võim [[Saksamaa]]le ei ulatunud. Siiski kutsutakse hilisemat [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrit]] sageli [[Lothar III]]-ks. Samas on tema nimi [[Lotring]]i ehk [[Lorraine]]'i nimena tänini püsima jäänud.