Rüütel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
16. rida:
saada. Algupäraselt tähendas rüütliks löömine käehoope kaela pihta.
==Turvis==:P
===Jalaturvis===
Kui rüütel ratsutas hobuse seljas, olid tema jalad vaenlase jalameestele hea märklaud. Enne 12. sajandit kandsid rüütlid harva jalaturviseid, siis aga hakkasid mõned neist kinnitama jala ette metallribasid. Löök põlve pihta võis muuta rüütli eluks ajaks sandiks. Niisiis oli põlv esimene koht, mida kaitsta. Seda kaitsti kupukujulise põlvekaitsega. 14. sajandi lõpuks oli juba suurem osa jalast plaatidega kaetud. Kõige keerulisem oli valmistada plaate, mis katsid sääreluud ja sääremarju ning pidid kaitsma ka kederluud. Terase kõrval kasutati ka muid materjale, näiteks kõvastatud nahka, vaalaluud ja sarve.
38. rida:
===Turniir===
[[Turniir]]id said arvatavasti alguse 11. sajandil lahingutreeningutena. Kaks piikidega relvastatud rüütlimeeskonda ründasid teineteist suurel lagedal väljal, mis asus tavaliselt kahe küla vahel. Kui rüütlite piigid murdusid, jätkasid nad võitlust mõõkadega kuni päikeseloojanguni. Turniiridel rüütellikkust eriti üles ei näidatud. Rüütlid tormasid ühiselt teistele rüütlitele kallale ja võeti isegi vange.
==Rüütellikkus==
| |||