Püha Katariina klooster: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
komaviga
näpukad-kirjavead
32. rida:
 
==Kloostri tegevuse lõpp==
[[1523]]. aastal võttis Tallinna raad omaks reformatsiooniliikumise ideed, mille tagajärjel katkes all-linnas kaotlikekatolike missade pidamine. Järgneval aastal toimus linnas [[pildirüüste]], mille tagajärel murdsid rahvamassid kloostrisse ja sundisid mungad linnast lahkuma.
 
[[Dominiiklased|Dominiiklaste]] ehk Jutlustajate Vendade Ordu tegevus lõpetati [[Tallinna raad|Tallinna rae]] otsusega [[12. jaanuar]]il [[1525]]. aastal ning ordu ja Püha Katariina kloostri vara kuulutati linna omandiks. Kuna kloostri juhtkond ei edastanud vara vabatahtlikult, siis võeti kiriku juhtkond: [[prior]] [[Augustinus Emsinckhoff]], lektor ja subprior [[Thomas de Reken]] ja prokuraator [[David Sliper]] vahi alla.
56. rida:
[[1804]]. aastal loovutas [[Tallinna raad]] arsenaliks kasutatud ruumid Vene keisririigi ametivõimudele, kuid 19. sajandi keskel arvati Tallinna kindlus Vene maakindluste nimekirjast välja ja relvaait müüdi eraisikutele.
 
Hooned omandasid algselt [[Girard de Soucanton]]id ja 1869. aastast kuni [[Teine maailmasõda|TeisemaailmasõjaniTeise maailmasõjani]] kuulusid hooned [[Koch]]idele, kellele kuulusid kõik hooned [[Vene tänav]] 12-14.
 
Kloostri Aidahoones viidi 1938. aastal läbi ümberehitused arhitekt [[Erich Jacoby]] kavandite kohaselt, millega tugevdati aidahoone konstruktsioone ja parandati üldmuljet, aidahoone 1. korrusel asusid töökojad ja [[garaaž]], 2. korrusel - kontor ja ladu, 3. korrusel - ladu, hiljem ka kontor.