|
[[Frangi riik|Frangi riigi]] rajas kuningas [[Chlodovech I]] [[Merovingid]]e dünastiast. Ta võttis [[496]] vastu [[katoliiklus|katoliku usu]], tagades sellega oma riigile kiriku toetuse. [[6. sajand]]iks hõlmas Frangi riik kogu [[Gallia]].
== Ajalugu ==
[[Frangi riik|Frangi riigi]] ajaloos eristatakse 4 etappi:
# iseseisev [[keldid|keltide]] [[Gallia]] aeg (kuni 1. saj keskpaik eKr; lõppes [[Caesar|Caesari]] vallutusega)
# Rooma-Gallia aeg – Gallia Rooma provintsina (1. saj II pool eKr – 3. saj pKr; lõppes frankide vallutusega)
# [[Merovingid|Merovingide]] Gallia aeg (5.–8. saj)
# Karolingide Gallia aeg (8.–10. saj)
====Keldi-Gallia aeg====
Selle aja lõpuks oli Gallia killustatud u 80-ks alaks (civitas’eks). Piirkonda asustas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid – gallialased. Neil ei olnud ühtset riiki. Suguharude ühtsust kandsid [[druiid]]id – keldi usu preestrid.
====Rooma-Gallia aeg====
Caesari vallutusega viidi Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni: Gallia romaniseerus, keldi kultuur taandus, druiidide tarkused kaotasid oma mõju, ülemkihi keeleks sai [[ladina keel]]. Gallia ülikutele avati [[Rooma senat]] (48. aastal).
====Merovingide Gallia aeg====
Barbarite vallutused viisid Gallia germaani kultuuri. 3. sajandi lõpuks olid frangid asunud Reini Rooma-poolsele kaldale. 5. sajandi lõpus ja 6. sajandi alguses (kui kuningas oli Chlodovech) haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Chlodovech I kindlustas oma võimu ristiusu vastuvõtmisega; seega hakati koostööd tegema gallo-romaani ülikkonna ja kõrgemate vaimulikega, alustati sõda ariaanlaste, burgundide ja läänegootide vastu.
Chlodovech I pani 5. sajandi lõpul aluse Frangi kuningriigile ning muutis Merovingide võimu päritavaks – pani aluse dünastiatele. Pandi kirja [[saali õigus]].
6. sajandil kujunes 4 erinevat piirkonda:
# [[Neustria]] (Lääne- ja Loode-Gallias)
# [[Austraasia]] (Kirde-Gallias)
# [[Burgundia]] (varasem burgundi riigi territoorium)
# [[Alemannia]]
7. sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, tegelik võim koondus [[majordoomus]]te kätte. Aja jooksul tekkis nende vahel rivaliteet, võitjana väljus Austraasia majordoomus [[Pippin]] (kuulutati 687 riigi ainsaks majordoomuseks), kes ühendas uuesti Frangi riigi. Tema järeltulija [[Karl Martell]] võttis endale Frangi hertsogi tiitli.
Karl Martelli valitsusajal toimus „pikselöök Prantsusmaa ajaloos“ – [[Poitiers' lahing]]. Selles lahingus kaitsesid frangid end araablaste ning sakside vastu. Karl Martelli tähtsus seisnes:
# muutuste tegemises sõjaväes – raskeratsavägi
# oma võimu kindlustamises vaimulike toetuse abil – kõrgemad vaimulikud ametid anti väejuhtidele.
== Vaata ka ==
| 