Vaskuss: erinevus redaktsioonide vahel

Täiskasvanud isendid võivad olla maksimaalselt 50<ref name="arnold1" /> või 60<ref name="kiili1" /> [[Sentimeeter|sentimeetri]] pikkused. Vaskusside soomused on siledad ja ümber keskkeha on 24–30 soomust. Isendite ülapool võib olla pruunikas, hallikas, punakas või vasekarva. Emasloomadele on iseäralik seljatriip, isastega võrreldes tumedamad küljed ja tume kõht. Idapoolsematel aladel elavatel isastel on täheldatud siniseid täppe.<ref name="arnold1" /> Siniste täppidega isendeid on leitud ka Saaremaalt.<ref name="bio" /><ref name="kiili1" /> Üleni musti ehk melanootilisi vaskusse üldiselt ei leidu, vähemalt üks on siiki leitud [[Ukraina]]st [[Kanev]]i linna lähedalt.<ref name="kiili1" /> Vaskussid on võimelised [[autotoomia]]ks ja võivad ohu korral oma saba murda. Terve saba on pikem kui keha, kuid enamus loomi kaotab elu jooksul oma saba ja see ei kasva enam täies pikkuses tagasi.<ref name="arnold1" />

Vaskussid on suhteliselt pikaealised, elades looduses eeldatavasti 10–15 aastat. Vangistuses on üks isend elanud 54. aastaseks.,<ref name="arnold1" /> kuid tavaliselt elavad nad 20–30 aastaseks.

Vaskussid on levinud Suuressuures osas Euroopast, Lääne-Siberis[[Siber]]is, Kaukaasias[[Kaukaasia]]s ja [[Ees-AasiasAasia]]s. EesrtisEestis leidub teda mandril jasuurematelja suurematel saartel. Vaskusse ei leidu [[Pürenee poolsaarepoolsaar]]e lõunaosas, suuremal osal [[Vahemeri|Vahemere]] äärsetel aladel, Iirimaal[[Iirimaa]]l, Lõuna-Kreekas[[Kreeka]]s ja kõige põhjapoolsematel aladel.<ref name="arnold1" /> Kaugeimad leiud on 65°20' põhjalaiuskraadil Rootsis ja [[Norra]]s [[Trondheim]]i ümbruses (65°30'N), kuid tavaliselt ei ela vaskussid Ida-Rootsis kaugemal 61 põhjalaiuskraadist või 64°30'N [[Läänemeri|Läänemere]] äärsetel aladel.<ref name="kiili2" />

Eelistab elada [[Laialehised metsad|lajalehelistes]] ja [[segamets]]ades<ref name="kiili1" /> ning niisketes tiheda taimestikuga paikades nagu karjamaad[[karjamaa]]d, väikesed metsalagendikud, põõsastikud, metsaääred, maante- ja raudteetammid, aiad ja nõmmed[[nõmm]]ed.<ref name="arnold1" /> Lagedamatel aladel elades hoiab siiski metsa lähedusse.<ref name="kiili1" Siiski/> väldibVäldib päris märga ning kuiva ja kuuma ilma korral otsib endale varjulise koha. Levila lõunaosas võib viibida kuni 2000 meetrit üle merepinna, [[Alpid|Alpides]] isegi 2400 meetrit.<ref name="arnold1" />

Vaskuss tegutseb enamasti öösiti või hämariku ajal, päeval peidab end kõdunenud kändude, langenud puutuüvede või kivide all. Suudab endale peaga metsakõdusse vajadusel uru puurida.<ref name="bio" /> Liigub üldiselt alustaimestikus ja juurikate vahel. Võib ronida päikese kätte sooja, kuid eleistab ennast soojendada lamedate kivide, metalli- või kummiprahi all, mille päike on juba soojaks kütnud.<ref name="arnold1" /> Taimede või kivide vahel võib liikuda üsna kiiresti, kuid lagedal maal on kohmakas ja aeglane.<ref name="bio" /> Võib olla aktiivne kuni 15° [[Celsiuse skaala|°C]] juures.<ref name="arnold1" /> Talvituma asub septembri lõpus või oktoobri alguses, talveotsides veedabpeidukoha talveunesnäriliste urus või kõdunenud kännus. Vahel koguneb kuni 20-30 isendit.<ref name="arnold1kiili3" />

Kätte võttes hammustab harva, enamasti piirdub keha ja sabaga peksmisega, mille käigus võib saba murduda.<ref name="arnold1" /> Vaskusse on võimalik pidada ka vangistuses ja nad harjuvad inimesega.<ref name="kiili3" />