Karl Allikas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas juhatas oma diviisi [[1945]]. aastani; aastatel [[1946]]–[[1947]] õppis ta [[Moskva]]s Frunze-nimelises Sõjaväeakadeemias ja saadeti Eestisse tagasi. Aastatel 1947–[[1951]] juhatas ta 22. üksikut Eesti kaardiväe-laskurbrigaadi ja seejärel [[1956]]. aastani eelnimetatu järeltulijat 118. kaardiväe laskurdiviisi. Seejärel oli Allikas kuni [[1961]]. aastani mingi salapärase seni nimetamata väekoondise komandöri asetäitja.<ref>"Korpusepoisid" : Eesti sõjamehed 22. Eesti territoriaalkorpuses ja 8. Eesti laskurkorpuses Teises maailmasõjas aastatel 1940-45 / Tiit Noormets, Toe Nõmm, [[Hanno Ojalo]] ... jt. ; [koostas Hanno Ojalo ; kujundas Märt Kullo] Ilmunud Tallinn : Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts : Sentinel, 2007 lk 233</ref> 1951–1961 oli [[EKP Keskkomitee]] liige. Seejärel pidas temagi pensionipõlve ja kirjutas koos kaasteenija [[Harri Lessel]]iga oma sõjaaegsest diviisist raamatu "Meie seitsmes", mis ilmus [[1974]]. aastal. Oli [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik (1951–1963).