Erinevus lehekülje "Kasutaja:Teeletuul/Harilik kärnkonn" redaktsioonide vahel

 
==Paljunemine==
 
[[File:Amplexus Bufo bufo 2010-03-29.jpg|thumb|left|alt=Amplexus|[[Amplexus]]]]
 
Muidu [[maismaa|maismaal]] elavad kärnkonnad siirduvad aprilli lõpus või mai alguses [[kudemine|kudemiseks]] veekogudesse. Kärnkonnad kasutavad kudemiseks alati ühte ja sama veekogu, eelistades 25-40 cm sügavusi ja kõrkjate vahel asuvaid paiku.
Kudemispaika jõudnud meelitab isane kärnkonn krooksudes emaseid ligi. Hariliku kärnkonna kudu on kuni viiemeetrine nöör, milles paikneb 1000–7000 marjatera. Koorunud konnakullesed on kuni 1,3 cm pikad. Moone toimub kahe-kolme kuu pärast ning kullesed on selleks ajaks kasvanud umbes kahesentimeetristeks
Kevadel [[talveuni|talveunest]] ärgates võtavad kärnkonnad ette massilise [[ränne|rände]] paljumispaikade poole. Kärnkonnad kogunevad kindlate tiikide juures, mida nad eelistavad, samas vältides suurt osa veekogusid, mis tunduvad samuti sobilikud<ref name=Observer/>. Täiskasvanud kasutavad paljunemise ajal aasta-aastalt sama veekogu ja üle 80% noorukitena märgistatud isastest pöördus tagasi veekogu juurde, milles nad koeti<ref>{{cite journal |author=Reading, C. J. |year=1991 |title=Breeding pond fidelity in the common toad, ''Bufo bufo'' |journal=Journal of Zoology |volume=225 |issue=2 |pages=201–211 |doi=10.1111/j.1469-7998.1991.tb03811.x |last2=Loman |first2=J. |last3=Madsen |first3=T. }}</ref>. Rände ajal juhinduvad kärnkonnad [[magnetväli|magnetväljade]] ja [[haistmine|haistmise]] järgi. Katsete käigus märgistatud ja uude asukohta paigutatud kärnkonnad on näidanud võimet leida üles oma meelispaljunemistiik ka juhul, kui ümberasustamise suurusjärk ületas kolme kilomeetrit<ref>{{cite journal |author=Sinsch, Ulrich |year=1987 |title=Orientation behaviour of toads (''Bufo bufo'') displaced from the breeding site |journal=Journal of Comparative Physiology A. |volume=161 |issue=5 |pages=715–727 |doi=10.1007/BF00605013 }}</ref>.
Isased saabuvad paljunemispaika esimestena ja jäävad paigale mitmeks nädalaks samal ajal kui emased jäävad paigale vaid piisavalt kauaks, et paarituda ja kudeda. Emasega paarumise õiguse üle kärnkonnad peavad lahinguid oma häälega. [[Krooksumine]] annab usaldusväärse märgi isendi suuruse ja järelikult ka vapruse kohta<ref>{{cite journal |author=Davies, N. B.; Halliday, T. R. |year=1978 |title=Deep croaks and fighting assessment in toads ''Bufo bufo'' |journal=Nature |volume=274 |pages=683–685 |doi=10.1038/274683a0 |issue=5672 }}</ref> . Siiski tuleb ette ka füüsilisi võitlusi. Tavaliselt ületab isaste kärnkonnade arv paljunemistiikide ääres emaste oma mitmekordselt.
Isased ronivad emastele selga ja kinnituvad haarates esijäsemetega kaenla alt<ref>{{cite journal |author=Davies, N. B.; Halliday, T. R. |year=1979 |title=Competitive mate searching in male common toads, ''Bufo bufo'' |journal=Animal Behaviour |volume=27 |issue=4 |pages=1253–1267 |doi=10.1016/0003-3472(79)90070-8 }}</ref>.
Isased ronivad emastele selga ja kinnituvad haarates esijäsemetega kaenla alt. Isased kärnkonnad on väga entusiastlikud ja üritavad sageli oma haardesse saada ka [[kala|kalu]], liikumatuid objekte või teisi isaseid. Mõnikord moodustavad mitu konna üksteisele asetudes kuhja, milles iga isane proovib haarata kõige all asetsevat emast. Paljunemise aeg on väga [[stress|stressirohke]] ja [[suremus]] on paljunevate kärnkonnade seas kõrge. Edukas isane kinnitub haardega emasele mitmeks päevaks ja sel ajal, kui emane muneb pika kahest reast koosneva munadepaela, viljastab isane need oma [[sperma|spermaga]]. Need [[muna|munadest]] moodustunud kuni 4,5 meetri pikkused ribad, mis võivad sisaldada kuni 6000 muna. Kärnkonnapaari vees ringiliikumisega kaasneb kudu kinnitumine [[veekogu]] [[taim|taimedele]].
 
Koetud munad imevad sisse vett ja paisuvad, väikesed kullesed kooruvad neist kahe kuni kolme nädala möödudes. Esialgu klammerduvad kullesed munapaela jäänuste külge ja toituvad selle limasest massist. Hiljem kinnituvad nad veekogus paiknevate [[leht|lehtede]] alakülgedele, viimaks saavutavad võime vabalt [[ujumine|ujuda]]. Algselt sarnanevalt kärnkonna kullesed [[rohukonn|rohukonna]] omadele, kuid on värvilt tumedamad olles ülalt mustad ja alt tumehallid. Teistest kullestest eristab neid suu laius – kärnkonna kulleste suu on sama lai, kui nende silmade vaheline ala ja see on omakorda kaks korda pikem, kui vahemaa ninasõõrmete vahel. Paarinädalase arengu järel kujunevad kullestel välja jalad ja nende saba lüheneb aeglaselt. 12 nädalastena on kärnkonna kullesed välimuselt sarnased täiskasvanud konnadele, jäädes suuruses siiski 1,5 cm juurde. Sellises suuruses on noorukid valmis tiikidest lahkuma.
[[File:Bufo.bufo.eggs.jpg|thumb|alt=Egg strings of common toad|kudu, Belgia]]
 
Isased ronivad emastele selga ja kinnituvad haarates esijäsemetega kaenla alt. Isased kärnkonnad on väga entusiastlikud ja üritavad sageli oma haardesse saada ka [[kala|kalu]], liikumatuid objekte või teisi isaseid. Mõnikord moodustavad mitu konna üksteisele asetudes kuhja, milles iga isane proovib haarata kõige all asetsevat emast. Paljunemise aeg on väga [[stress|stressirohke]] ja [[suremus]] on paljunevate kärnkonnade seas kõrge<ref name=Collins/>. Edukas isane kinnitub haardega emasele mitmeks päevaks ja sel ajal, kui emane muneb pika kahest reast koosneva munadepaela, viljastab isane need oma [[sperma|spermaga]]. Need [[muna|munadest]] moodustunud kuni 4,5 meetri pikkused ribad, mis võivad sisaldada kuni 6000 muna. Kärnkonnapaari vees ringiliikumisega kaasneb kudu kinnitumine [[veekogu]] [[taim|taimedele]]<ref name=Observer/>.
Koetud munad imevad sisse vett ja paisuvad, väikesed kullesed kooruvad neist kahe kuni kolme nädala möödudes. Esialgu klammerduvad kullesed munapaela jäänuste külge ja toituvad selle limasest massist. Hiljem kinnituvad nad veekogus paiknevate [[leht|lehtede]] alakülgedele, viimaks saavutavad võime vabalt [[ujumine|ujuda]]. Algselt sarnanevalt kärnkonna kullesed [[rohukonn|rohukonna]] omadele, kuid on värvilt tumedamad olles ülalt mustad ja alt tumehallid. Teistest kullestest eristab neid suu laius – kärnkonna kulleste suu on sama lai, kui nende silmade vaheline ala ja see on omakorda kaks korda pikem, kui vahemaa ninasõõrmete vahel. Paarinädalase arengu järel kujunevad kullestel välja jalad ja nende saba lüheneb aeglaselt. 12 nädalastena on kärnkonna kullesed välimuselt sarnased täiskasvanud konnadele, jäädes suuruses siiski 1,5 cm juurde. Sellises suuruses on noorukid valmis tiikidest lahkuma<ref name=Observer/>.
 
==Kasv ja areng==
79

muudatust