Erinevus lehekülje "Hapukapsas" redaktsioonide vahel

pilt
(toim)
(pilt)
[[File:Kiszona kapusta.JPG|pisi|Hapukapsas porgandiga.]]
'''Hapukapsas''' on [[hapendamine|hapendatud]] [[kapsas]], üks eesti köögi traditsioonilisi toiduaineid. Varasematel aegadel oli sel eestlaste toidulaual tähtis roll, kuna talvisel ajal oli talurahva toidusedelis puudus [[vitamiin]]idest, hapukapsas aitas näiteks vältida [[skorbuut]]i. Samas on hapukapsad ühel või teisel kujul levinud pea kõigis Euroopa rahvusköökides.
 
Hapendamiseks kapsas peenestatakse (kas [[kapsariiv]]i või [[kapsaraud|kapsaraua]] abil) ja segatakse paraja koguse [[Naatriumkloriid|soolaga]]. [[Maitse]] ja [[ilu]] pärast lisatakse mõnikord ka tükeldatud [[porgand]]it või [[jõhvikas|jõhvikaid]]. Ligikaudu [[toatemperatuur]]il algab [[bakter]]ite toimel [[käärimine]], mille käigus tekib konserveeriv [[piimhape]].
 
Ehkki hapukapsaid võidakse süüa "toorelt" (st, vaid hapendatult), näiteks [[salat]]is, enamasti neid tänapäeval siiski [[hautamine|hautatakse]], harvemini [[praadimine|praetakse]]. Hautamisel võidakse hapukapsastele lisada [[sealiha]] (tavaliselt rasvast), samuti maitseaineid (eelkõige [[köömned|köömneid]], harvem [[loorber]]it, kuid mõnel pool isegi [[ketšup]]it). Hapukapsaid võib hautada ka [[õlu|õlles]]. Samuti kasutatakse hapukapsast põhikomponendina [[hapukapsasupp|hapukapsasupis]].
 
Tüüpiliselt serveeritakse hapukapsaid praelisandina: pidulaudade klassikaline kooslus nii sünnipäeval, pulmas kui ka matusel on [[keedukartul|keedukartulid]], hautatud hapukapsad ja [[seapraad]], selle kõrvale pakutakse tihti valget [[viin (jook)|viina]]. [[Jõulud|Jõuluajal]] antakse hapukapsaid [[verivorst]]i kõrvale, kõige sagedamini koos keedukartulite ja [[marineerimine|marineeritud]] kõrvitsaga ([[kõrvitsasalat]]iga). Samuti kasutatakse hapukapsast põhikomponendina [[hapukapsasupp|hapukapsasupis]].
 
==Säilitamine==
27 264

muudatust