Farss: erinevus redaktsioonide vahel

'''Farss''' (ka '''jant''') on jämekoomilist tehnikat kasutav, enamasti olustikulise sisuga [[näidend]] (eestis võib nimetada ka "jant"), kus domineerib [[situatsioonikoomika]], mis õige sageli on seotud füsioloogiliste seikadega, farss on räme ja [[frivoolne|frivoolnegi]]. Farss madaldab ja profaneerib. Farsilik alge on tugev antiikkomöödias ([[Aristophanes]], [[Plautus]]), kuid žanrina kujunes välja [[keskaeg|keskajal]], ilmaliku draama ühe vormina ("Meister Pathelin" jt.). Algselt tähendas "farss" vaimuliku draama koomilist vahepala. Eesti dramaturgidest on farsse kirjutanud näiteks [[Mati Unt|M. Unt]]: B. Thomase vaba töötlus "Charley tädi", traagilist ainet rämedasse koomikasse transponeeriv tragifarss "Imperaator Nero eraelu"gi.

[[Situatsioonikoomika|Situatsioonikoomikas]] etendatakse naljakaid olukordi, nagu ootamatu ebaõnnestumine, äravahetamised, automatiseerunud tegevus, ebakohane käitumine, üllatuslikud süşeepöörakudsüžeepöörakud jne. Füüsilise tegevusega naerma ajamisel on tegemist farsiga, süžeelised ootamatused esinevad pigem [[intriigikomöödia|intriigikomöödias]]s.