Auguste Comte: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.3) (Robot: lisatud cy:Auguste Comte
13. rida:
Pärast tema tagasipöördumist Montpellier'isse ilmnesid Comte'l ületamatud erimeelsused oma katoliikliku ja monarhistliku perega. Ta liikus uuesti Pariisi ning teenis raha töötades lühikestel tööotsadel. Augustis 1817 sai temast [[Henri de Saint-Simon]]i õpilane ja sekretär. Ta pakkus Comte'le võimalust reaalseks kontaktiks intellektuaalse ühiskonnaga ning seeläbi mõjutas suuresti tema edasisi ideid. Selles ajaperioodis avaldas Auguste Comte oma esimesed esseed erinevates väljaannetes, milleks olid eesotsas L'Industrie, Le Politique ja L'Organisateur (Charles Dunoyer ja Charles Comte's Le Censeur Européen). Ta ei avalda oma teost "La separation générale entre les opinions et les désirs" oma nime all kuni 1819. aastani. Aastal 1824 Comte lahkub Saint-Simon'i juurest. Põhjusteks on järjekordselt ületamatud erimeelsused. Comte avaldas 1822 teose ''Plan de travaux scientifiques nécessaires pour réorganiser la société''. Nurjusid tema tööotsingud leida akadeemilist töökohta. Aga ta ei saanud akadeemilise ametikohale. Tema igapäevane elu sõltub sponsorite ja sõprade rahalisest abist.
 
Comte abiellus prostituut Caroline Massin'iga ning lahutas temaga 1842.aastal. 1826 viidi ta vaimse tervise raviasutusse, kuid lahkus sealt ilma ravitulemusteta (märgiti saamatauncured). Ta tahtis uuesti naasta oma plaaniga töötamise juurde. 1827.aastal teeb suitsiidikatse, hüpates alla Pont des Arts'ilt. Suitsiidikatse ning abielulahutuse vahel avaldab Comte kuus Cours'i väljaannet.
 
Comte'il arenesid tihedad sõprussidemed John Stuart Mill'iga. Alates 1844. aastastaastal oliarmus Comte'l suhe naisterahvaga Clotilde de Vaux'i, kes oli ühe vangi naina. Naine oli katolik ning lükkas Comte armastuse tagasi, kuid nõustus temaga suhtlema. Pärast tema surma 1846. aastal sai see armastus tema jaoks kvaasi-religioosse tähenduse. Comte tegi tihedat koostööd Mill'iga (kes tegeles oma süsteemi välja arendamisega) ning nad töötasid koos välja uue "inimkonna religiooni". Comte pooldaja John Kells Ingram külastas teda 1855 Pariisis.
 
Ta on avaldanud neli köidet ''Système de politique positive'' (1851–1854). Tema lõplik töö oli esimene köide "La Synthèse Subjektiivne" ("Subjektiivne süntees"), mis ilmus aastal 1856