Redaktsioon: 8. september 2012, kell 15:38 redigeeri MerlIwBot (arutelu \| kaastöö) 62 419 muudatust P Robot: lisatud ky:Журналист ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. september 2012, kell 09:48 redigeeri eemalda Oop (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 27 277 muudatust toim ja lisa Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:NLN_Mara_Montalbano.jpg\|thumb\|Reporter Mara Montalbano]] '''Ajakirjanik''' on [[ajakirjandus]]~~e alal~~es töötav inimene, kes kogub, vahendab, töötleb ja kommenteerib [[info]]t toimuvate [[sündmus]]te ja päevakajaliste inimeste ning muu aktuaalse kohta, uurib ja analüüsib lugejatele huvipakkuvaid teemasid ning . Üldjuhul teab ajakirjanik lisaks ajakirjanduse põhitõdedele ja väärtustele ka [[suhtekorraldus]]e ja [[kommunikatsioon]]i aluseid. Traditsiooniliselt on kirjutavad ajakirjanikud töötanud [[ajaleht\|ajalehtede]] ja [[ajakiri\|ajakirjade]] juures, rääkivad ajakirjanikud aga [[raadio]]s ja [[televisioon]]is. Tänapäeval hägustab olukorda nn [[uus meedia]]: ka raadio- ja telejaamadel on internetileheküljed, kuhu kirjutatakse, samas tehakse ajalehtede ja ajakirjade veebi tihti videosid või ''[[podcast]]''<nowiki>'</nowiki>e. Samuti on [[uudisteportaal]]e ja muid [[veebiväljaanne\|veebiväljaandeid]], mil puudub väljund [[trükimeedia]]s, raadios või televisioonis (Eestis näiteks [[Delfi (portaal)\|Delfi]]). Ka ei pea ajakirjanikul olema alalist töökohta kindla väljaande toimetuses: juba ajakirjanduse algusaegadest on paljud ajakirjanikud olnud [[vabakutseline\|vabakutselised]], tehes kaastööd eri väljaannetesse tükitööna või muude kokkulepete alusel, internetiajastul on hakatud ka mitmeid [[blog]]ijaid ajakirjanikeks pidama. ~~Kirjutav ajakirjanik töötab [[ajaleht\|ajalehe]] või [[ajakiri\|ajakirja]] juures; rääkiv ajakirjanik töötab aga [[raadio]]s või [[televisioon]]is.~~ Eestis saab ajakirjanikuks õppida ~~Tartus~~[[Tartu]]s [[Tartu Ülikool]]is (sotsiaal- ja haridusteaduskonnas õpetatakse nii ajakirjanikke kui ka suhtekorraldajaid), [[Tartu Teoloogia Akadeemia]]s (kristliku meedia eriala) ning ~~Tallinnas~~[[Tallinn]]as [[Tallinna Ülikool]]is ~~(vene keeles)~~ ja [[Balti Filmi- ja Meediakool]]is (eesti keeles). Harva on ajakirjaniku ametinimetuseks "ajakirjanik", pigem on see [[katusmõiste]], mille alla kuuluvad mitmed ajakirjandusliku protsessi osalised: [[reporter]]id, toimetajad, rubriigi- ja küljetoimetajad, [[saatejuht\|saatejuhid]] jts. Ajakirjanikuks peetakse siiski vaid neid ajakirjanduses töötavaid inimesi, kes annavad otsese panuse väljaande põhisisusse, mitte näiteks [[keeletoimetaja]]id, [[korrektor]]eid, [[kujundaja]]id ja [[operaator]]eid või [[reklaam]]itöötajaid. Ajakirjandustöö keerukuse ning organisatsioonide erineva tööjaotuse tõttu on mõned ametid, nagu [[diktor]], kahe kategooria vahepeal. ~~Ajakirjanik teab lisaks ajakirjanduse põhitõdedele ja väärtustele ka suhtekorralduse ja kommunikatsiooni aluseid.~~ ==Slängiväljendid== Eesti keeles on juba Teise maailmasõja eelsest ajast kasutatud ajakirjanike kohta väljendit ''leheneeger''. Mõnikord peetakse seda halvustavaks, kuid leheneegriteks võidakse ajakirjanikke nimetada ka halvakspanuta või eneseirooniliselt. Sõna päritolu kohta on mitmesuguseid oletusi: ühe kohaselt on see seotud [[trükivärv]]iga, mis vanasti ajakirjanikke määris, teise kohaselt moodustatud [[saksa keel\|saksa]] sõna ''Blattneger'' eeskujul, mis algselt tähistas variautorit. ==Vaata ka== [[Aasta ajakirjanik]] [[~~ajakirjanike~~Ajakirjanike loend]] ==Pilte== <gallery> Pilt:Entrevistando.JPG 17. rida ⟶ 21. rida: Pilt:Journalisten.jpg\|Fotoreporterid </gallery> [[Kategooria:Ametid]] [[Kategooria:Ajakirjandus]] [[af:Joernalis]]

Ajakirjanik: erinevus redaktsioonide vahel