Pööravere mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
48. rida:
 
== Mõisahoone ==
Mõisa härrastemaja on olnud algselt suur, kahekorruseline, keldritegakõrge kivi[[soklikorrus]]ega, maja[[neogooti olnudstiil]]is kivihoone. Esimene korrus ehitatudehitati [[19. sajandisajand]]i esimesel poolel, II korrus ehitati 1873. Mõisahoone oli neo[[gooti stiil1873]]is. Hoone oli suurem kahekordne kõrge soklikorrusega kivihoone. Esimene korrus on laotud paekivist[[paekivi]]st, teine korrus segus maakividega[[maakivi]]dest. Hoone esiküljel oli kitsas eenduv kesk[[risaliit]] ja, vasakul tiival kitsas külgrisaliit. SeinapüinduSeinapindu liigendavad kitsas sokli[[karniis]] ja lai, profileeringuga[[profileering]]uga korrustevaheline vöö. Aknad olid suured ja ääristatud lameda krohviääristega[[krohv]]iääristega. Hoone keldrid on võlvitud ristvõlvlagedega[[ristvõlv]]lagedega.
 
Praeguseks[[1905]]. onaasta säilinud[[15. endisestdetsember|15. härrastemajastdetsembril]] vaidasetleidnud varemed.sündmuste Varemeidajal onsüüdati säilinudmõis kakoos teistest[[viinavabrik]]uga mõisahoonetest.ning Endistestvaremetes hoonetesthoone jäi taastamata. Praeguseks on järelendisest veelhärrastemajast säilinud vaid valitsejamajavaremed. HärrastemajagaVaremetes samalon ajalka mahateised põletatudhooned, viinavabrikuvälja arvatud [[valitsejamaja]]. Viinavabriku müüridest võib aga järeldada, et see on olnud üks ümbruskonna suuremaid olnud. Praeguseks on endisest uhkest mõisa keskusestmõisasüdamest järel vaid liigirikas park, mis on kaitse all jaolev mõningadliigirikas armetus olekus abihoonedpark. Mõisal oli ka abimõis [[Annenhof]] (Annamõis), mis on oma nime saanud omaaegse mõisapreili nime järgi. See rajati [[1825]]. aastal endise Riimiküla asemele. Pärast Eesti iseseisvumisaegset riigistamist tükeldati Annamõis viieks krundiks ja jagati nagu peamõis maasoovijatele välja.
1905. aasta 15. detsembril asetleidnud sündmuste ajal aga põletati mõisahoone koos [[viinavabrik]]uga maha ning jäi taastamata.
 
Praeguseks on säilinud endisest härrastemajast vaid varemed. Varemeid on säilinud ka teistest mõisahoonetest. Endistest hoonetest on järel veel vaid valitsejamaja. Härrastemajaga samal ajal maha põletatud viinavabriku müüridest võib aga järeldada, et see on üks ümbruskonna suuremaid olnud. Praeguseks on endisest uhkest mõisa keskusest järel vaid liigirikas park, mis on kaitse all ja mõningad armetus olekus abihooned. Mõisal oli ka abimõis [[Annenhof]] (Annamõis), mis on oma nime saanud omaaegse mõisapreili nime järgi. See rajati [[1825]]. aastal endise Riimiküla asemele. Pärast Eesti iseseisvumisaegset riigistamist tükeldati Annamõis viieks krundiks ja jagati nagu peamõis maasoovijatele välja.
 
== Allikad ==