Ohrid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (Robot: lisatud th:โอครีด |
Resümee puudub |
||
21. rida:
|Ohus =
}}
[[Pilt:Ohrid StJohn Kaneo.jpg|thumb|Püha Kaneo Johannese kirik Ohridi järve kaldal]]▼
'''Ohrid''' ([[makedoonia keel
Antiikajal kandis linn nime '''Lychnidos''' ja asus [[Via Egnatia]] ääres, mis ühendas Dyrrachioni (tänapäeval [[Durrës]]) sadamat [[Konstantinoopol]]iga.▼
== Ajalugu ==
Esimesed elanikud Ohridi kandis olid [[illüürid]]. Makedoonia arheoloogide [[väljakaevamised|väljakaevamiste]] andmetel oli selles paigas linnaline asula juba [[Makedoonia kuningas|Makedoonia kuninga]] [[Philippos II]] ajal. Nad väidavad, et linnas olev [[Samuili kindlus]] on ehitatud varasema kindlustuse kohale, mis rajati juba [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]]. [[Vana-Rooma]] vallutas selle kandi umbes 200 eKr.
▲Antiikajal kandis linn nime '''Lychnidos''' ja asus [[Via Egnatia]] ääres, mis ühendas Dyrrachioni (tänapäeval [[Durrës]]) sadamat [[Konstantinoopol]]iga. Välja on kaevatud [[5. sajand]]ist pärineva [[basiilika]] varemed, millest järeldub, et [[kristlus]] oli selleks ajaks piirkonnas juba kanda kinnitanud, ja Lychnidose [[piiskop]]id osalesid paljudel oikumeenilistel [[kirikukogu]]del.
[[Lõunaslaavlased]] hakkasid sellesse kanti jõudma [[6. sajand]]il. [[Bulgaarlased]] vallutasid selle piirkonna [[867]]. Nime Ohrid on ajalooallikates esimest korda kasutatud [[879]]. [[990]]–[[1015]] oli Ohrid [[Bulgaaria]] pealinn. Enne seda oli Bulgaaria pelinn [[Skopje]], aga pärast oli [[Veliko Tarnovo]].
990–[[1018]] resideerus linnas Bulgaaria [[patriarh]]. 1018 vallutas selle piirkonna [[Bütsants]] ja Bulgaaria patriarhaat taandati peapiiskopkonnaks Konstantinoopoli patriarhi alluvuses. Sellest ajast olid kõrgemad vaimulikud Ohridis peaaegu eranditult [[kreeklased]], kaasa arvatud [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] perioodil. [[16. sajand]]i alguses jõudis Ohridi peapiiskopkond oma võimsuse tipuni: sellele allusid [[Sofia]], [[Vidin]]i, [[Vlach]]i ja [[Moldova]] [[eparhia]]d, [[Serbia]]s asuv [[Pe]] ning isegi [[Itaalia]]s [[Apuulia]]s, [[Kalaabria]]s, [[Veneetsia]]s, [[Dalmaatsia]]s ja [[Sitsiilia]]s olevad [[õigeusk]]like kogukonnad. Osmanite riik likvideeris [[1767]] Ohridi peapiiskopkonna.
Linnas on palju arhitektuurimälestisi, millest vanimad pärinevad [[11. sajand]]ist. Enamik linna kirikuid on ehitatud Bütsantsi ajal, mõned ka [[Serbia]]le kuulumise ajal. Linnalähedastes kloostrites on säilinud hulgaliselt [[vanaslaavi keel|vanaslaavikeelseid]] käsikirju, mõned isegi [[9. sajand]]ist. Vanemaid vanaslaavi käsikirju polegi teada ja Ohridit peetakse [[kirillitsa]] sünnikohaks.
Kristlaste arv langes moslemite võimu esimestel sajanditel. 1664 oli linnas ainult 142 kristlaste maja. Olukord muutus [[18. sajand]]il, mil Ohrid osutus asuvat tähtsatel kaubateedel. 18. sajandi lõpus oli linnas 5 tuhat elanikku. [[19. sajand]]i lõpus elas Ohridi 2409 majas 11 900 inimest, kellest ainult 45% olid moslemid.
[[1912]] võttis Ohridi enda kontrolli alla Serbia sõjavägi. [[1913]]. aasta septembris mässasid Serbia võimu vastu kohalikud [[albaanlased]] ja Bulgaaria-meelne [[Sisemine Makedoonia Revolutsiooniline Organisatsioon]], aga Ohrid jäi algul Serbiale ja hiljem [[Jugoslaavia]]le.
Linn koos järvega kuuluvad [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.
39. rida ⟶ 47. rida:
== Välislingid ==
▲[[Pilt:Ohrid StJohn Kaneo.jpg|thumb|Püha Kaneo Johannese kirik Ohridi järve kaldal]]
*[http://www.ohrid.org.mk/ www.ohrid.org.mk]
*[http://www.ohrid.gov.mk/ www.ohrid.gov.mk]
|