Erinevus lehekülje "Ameeriklased" redaktsioonide vahel

P
.
P (.)
Sarnased on ka ameeriklaste kultuuri alged: peamiselt Euroopa ja Aafrika, vähemal määral Aasia ja kohalikest mõjudest kujunes hiljemalt 18. sajandi lõpuks iseseisev [[Ameerika Ühendriikide kultuur|ameerika kultuur]] omanäolise [[Ameerika Ühendriikide kunst|kunsti]] ja [[Ameerika Ühendriikide kirjandus|kirjandusega]]. Kunagiste immigrantide identiteetide sulandumine ja Ameerika elanike eristumine Euroopa emamaadest (peamiselt [[Suurbritannia]]st) viis [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõjani]], milles sündinud Ameerika Ühendriikide riiklik iseseisvus omakorda kinnistas kultuurilist identiteeti. Algse päritolu mõjul domineerivad siiski ameeriklaste seas esimese keelena tänini [[Inglise keel|inglise]] ja [[hispaania keel]], teised euroopa keeled ([[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Saksa keel|saksa]], [[Hollandi keel|hollandi]]) on jäänud piirkondlikeks, nagu ka [[indiaanisõjad|indiaanisõdades]] tugevalt kannatada saanud (ja kohati hääbunudki) [[indiaani keeled|põliskeeled]].
 
===Rassiline jaotus===
Rassiliselt on ameeriklaste seas siiani ülekaalus valgete Euroopast, [[Lähis-Ida]]st või [[Põhja-Aafrika]]st tulnud kolonistide järeltulijad, neil on enamus ka 49 osariigis 50-st (ainus erand on [[Hawaii]]). Kui jätta valgete seast kõrvale [[hispaanod|hispaania]] ja [[latiinod|ladina]] päritolu ameeriklased, jääb mitteladina valgete ülekaal püsima 46 osariigis. Ülejäänud neli osariiki on [[California]], [[Texas]], [[New Mexico]] ja Hawaii; samuti on mittevalged enamuses [[Columbia föderaalringkond|Columbia föderaalringkonnas]]. Viiendik USA elanikkonnast, 60 miljonit inimest, peab ennast suurbritanniaSuurbritannia sisseträndajatesisserändajate järeltulijaks.
 
===Usk===
Usuliselt kuuluvuselt on ameeriklased enamjaolt [[kristlased]], täpsemalt [[protestandid]]. Levinud on ka [[katoliiklus]] ja [[mormonism]], mittekristlikest usunditest [[judaism]] ja [[islam]]. Kuna algsed [[kolmteist kolooniat]] Uus-Inglismaa rannikul pärinesid erinevaideri usulistest traditsioonidest ([[Massachusettsi lahe koloonia]] rajasid [[Inglased|inglise]] [[puritaanid]], [[Pennsylvania]] [[Iirlased|iiri]] ja inglise [[kveekerid]], [[Maryland]]i inglise ja iiri katoliiklased ning [[Virginia]] inglise [[anglikaanid]]), sai Ameerika Ühendriikidest maailma esimene riik, kus puudus [[riigiusk]]. Seetõttu on ka ameerika kultuuris ja ideoloogias [[usuline sallivus]] tänini väga tähtsal kohal.
 
===Jaotus riigiti===
Kõige rohkem elab ameeriklasi USA-s: 314 440 000. Teisel ja kolmandal kohal on [[Mehhiko]] ja [[Kanada]], kus ameeriklasi on vastavalt 738 100–1 000 000 ja 688 000–1 000 000. Järgnevad [[Filipiinid]] 250 000, [[Suurbritannia]] 224 000, [[Brasiilia]] 170 000, [[Libeeria]] 160 000, [[Prantsusmaa]] ja [[Iisrael]] mõlemad 100 000 ning [[Saksamaa]] 99 600 ameeriklasega.
 
27 264

muudatust