Polüskleroos: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Beritk (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Beritk (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
6. rida:
==Ülevaade==
 
SM mõjutab pea-ja seljaaju närvirakkude võimet omavahel kommunikeeruda. Kommunikatsioon toimub [[elektrilite signaalide]] e. [[aktsioonipotentsiaal]]ide levimisel piki [[akson]]eid, mis on kaetud erilise isoleeriva müeliinikihiga. Polüskleroosi korral ründab organismi [[immuunsüsteem]] oma närvisüsteemi kahjustades müeliini. Müeliinkihi kahjustusel ei levi närviimpulsid enam endise kiirusega[7]<ref name="wiki"/> [[en:Multiple sclerosis]] ning tulemuseks võib olla [[närviimpulssi]]de liikumise aeglustumine või lakkamine, mis omakorda on närvisüsteemile laostavate tagajärgedega <ref>{{netiviide| URL =http://cellbio.ebc.ee/rakubio/neuron.html | Pealkiri =Rakubioloogia loengute konspekt: Närvirakk e. neuron| Autor = Sikut, R | Keel = eesti keel}}</ref>. Kahjustused tekivad mitmete väikeste kolletena pea- ja seljaaju [[valgeaine]]s (valgeaine koosneb peamiselt müeliinist). Väliselt jätavad kolded mulje nagu oleks tegemist tihenenud piirkondadega. Siit tulebki haiguse nimetus sclerosis multiplex – mitmesed tihenenud kolded <ref>{{netiviide| URL =http://www.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=153&idr=l1YYWSJn8ty74pw1GVt-9ovjxb3 | Pealkiri = SCLEROSIS MULTIPLEX| Keel = eesti keel}}</ref> [http://en.wikipedia.org/<ref name="wiki"/Multiple_sclerosis]>.
Sclerosis multiplex on kõige sagedasem noori täiskasvanuid invaliidistav neuroloogiline haigus <ref name="eestiarst">{{netiviide| URL =http://www.eestiarst.ee/static/files/025/ea0902lk117-124.pdf | Pealkiri = Sclerosis multiplex’i tänapäevane ravi| | Autor = Gross-Paju, K. ; Kannel, K. ; Sorro, U. |Failitüüp =PDF| Keel = eesti keel}}</ref>. Haiguse tekeaeg jääb tavaliselt 10. ja 60. eluaasta vahele. Kõige rohkem haigestub 20.-30. aastaseid inimesi <ref name="NT">Lerner, A. ; Zaidat, O. ''Neuroloogi taskuraamat'', Tallinn : Medicina, 2004 (lk 298-299) </ref>. Eestis on umbes 1500 SM-[[diagnoos]]iga patsienti ning terves maailma ca 2 miljonit <ref name="eestiarst"/>. Polüskleroosi haigestumise risk oleneb ka sellest, millisel [[laiuskraadi]]l on isik elanud enne 15. aastaseks saamist- [[parasvöötme]] laiuskraadidel on haigestumus suurem. Riskigrupiks on naised ja sagedamini haigestuvad valgenahalised inimesed kui asiaadid ning mustanahalised <ref name="NT"/>.
 
32. rida:
 
Füüsilise koormus või kõrgenenud välistemperatuuri korral võivad teatud haigussümptomid süveneda ja seda nimetatakse [[Uhtoffi fenomen]]iks <ref name="NT"/>[<ref name="wiki">{{netiviide| URL =http://en.wikipedia.org/wiki/Multiple_sclerosis] | Pealkiri =Multiple sclerosis| Autor = Wikipedia | Keel = inglise keel}}</ref> [www.inimene.ee]
Polüskleroosil on eri raskusastmetega haigusvorme. Enamusel ehk umbes 80%-l juhtudest on tegemist nn. tavalise vormiga, haigus kulgeb ägenemiste ning vaibumistega. Umbes 20%-l juhtudest on haigus primaalselt progresseeruva kuluga- mis on halvaloomuline vorm. Haigusnähud süvenevad kiirest ning keskmiselt viie aasta pärast tekib invaliidsus. Pooltel patsientidel, kellel esineb ägenemiste ja remissioonidega kulg, areneb sekundaarselt progreseeruv vorm<ref name="NT"/>.
 
48. rida:
Mis SM-I põhjustab, ei ole veel päris täpselt teada, aga arvatakse, et see tekib pärilike ja keskonna faktorite koosmõjul ning hüpoteesiks on ka [[viirus]]like faktorite mõjul.
===Geneetika===
SM ei ole pärilik haigu (vanemad ei anna seda oma lastele edasi), kuid polüskleroosiga inimeste lastel on mõnevõrra suurem risk haigestuda tavapopulatsiooniga võrreldes ulatudes 3,0%-5,0%, haigestumise risk tõuseb 29,5% kui ühel või mõlemal vanemal on SM. SM haige lastel on haigestumisrisk 2.0%-3.0% .<ref [http://en.wikipedia.org/name="wiki"/Multiple_sclerosis][><ref name="gene">{{netiviide| URL =http://www.nature.com/gene/journal/v9/n3/full/gene200814a.html] | Pealkiri = IL2RA and IL7RA genes confer susceptibility for multiple sclerosis in two independent European populations | Keel = inglise keel}}</ref>.
Vastavalt läbiviidud uurimuste andmetele on polüskleroosihaige inimese perekonnaliikmete haigestumise risk:
* 4.4% õele
55. rida:
* 1.8% lapsele; kui SM-i põevad mõlemad vanemad, suureneb risk ligikaudu 20% <ref name="SM"/>.
 
On leitud ka kandidaat [[geen]]e, mida seostatakse sclerosis multiplexiga. Kuuendas [[kromosoom]]is paikneva leukotsüütide [[antigeen]]se süsteemi (HLA) geenikompleksi [[alleel]]id [[DR15]] ja [[DQ6]]) seostatakse suurenenud haigestumise riskiga <ref name="SMK"/>, kusjuures [[HLA-C554]] ja [[HLA-DRB1]] [[lookuse]]l on kaitsev efekt <ref name="SMK"/> [7]<ref name="wiki"/>. Uurijad ei saa siiski kogu haiguse teket seletada [[HLA]] süsteemi geneetiliste muutustega. Hiljuti avastati kahe Euroopa riigi MS populatsioonis (Saksamaal ja Prantsusmaal) kahe uue [[polümorfism]]id: [[IL2RA]] geenis (rs12722489, rs2104286) ja [[IL7RA]] geenis (rs6897932), mida uurijad seostavad haiguse tekkega <ref>{{netiviide| URL name=http://www.nature.com/"gene"/journal/v9/n3/full/gene200814a.html | Pealkiri = IL2RA and IL7RA genes confer susceptibility for multiple sclerosis in two independent European populations | Keel = inglise keel}}</ref>.
 
==Ajalugu==
SM on üks paljudest haigustest, mis eksisteeris kaua enne seda, kui endale nime sai. Arstid usuvad, et juba keskajast pärinevad kirjutised teatud sümptomitest, mis viitavad SM-le. Üks esimesi teadaolevaid polüskleroosi põdevaid patsiente oli Hollandist pärit naine Lidwina, kes suri 1433. aastal. Pariisi Ülikooli professor, Dr. [[Jean-Martin Charcot]], keda kutsutake ka “neuroloogia isaks” <ref>{{netiviide| URL =https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:OBk_ZDqqxx0J:www.nationalmssociety.org/download.aspx?id%3D32+history+of+multiple+sclerosis&hl=et&pid=bl&srcid=ADGEESiYUrUG1QpJRW7OSi1WhY2wO3eKIyl7hK2jP3tWIcxhXU1sZYiAgcXSBg-qqX09gXOLA8uJjE-qn4tnvCCXcMHxvBv0UxmEOsZFSSVp7IoLh0ovGiFiPm5JxV_Kr2zBR3waVfmF&sig=AHIEtbQm3rBpP0HQ0vdZl3zgzUzrbOQncQ | Pealkiri =The Basic Facts The History of MS| Autor = Loren A. Rolak, M.D., Marshfield Clinic, Marshfield WI | Keel = inglise keel}}</ref>, oli esimene, kes kirjeldas SM-I kui haigust. Tema ühel naissoost patsiendil esines ebaharilik sümptomite kombinatsiooni. Ükski Dr. Jean-Martin Charcot’i poolt kasutatud ravimeetotidest ei aidanud. Pärast patsiendi surma lahkas ta naise aju ning avastas ajus haiguskolded. Ta nimetas selle ''sclerose en plaques''’iks. Müeliin avastati peagi pärast seda, kuid tema olulisus haiguse tekkes jäi veel teadmata<ref>{{netiviide| URL =http://health.howstuffworks.com/diseases-conditions/musculoskeletal/multiple-sclerosis4.htm [3]| Pealkiri = Multiple Sclerosis Overview |Autor=Freeman, S. | Keel = inglise keel}}</ref>. Haiguse kulgu mõjutavad ravimid võeti kliinilses praktikas kasutusele alles 1990. aastate keskel <ref name="eestiarst"/>.
 
==Diagnoos ja ravi==