Polüskleroos: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Beritk (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Beritk (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
58. rida:
 
==Ajalugu==
SM on üks paljudest haigustest, mis eksisteeris kaua enne seda, kui endale nime sai. Arstid usuvad, et juba keskajast pärinevad kirjutised teatud sümptomitest, mis viitavad SM-le. Üks esimesi teadaolevaid polüskleroosi põdevaid patsiente oli Hollandist pärit naine Lidwina, kes suri 1433. aastal. Pariisi Ülikooli professor, Dr. [[Jean-Martin Charcot]], keda kutsutake ka “neuroloogia isaks” [ <ref>{{netiviide| URL =https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:OBk_ZDqqxx0J:www.nationalmssociety.org/download.aspx?id%3D32+history+of+multiple+sclerosis&hl=et&pid=bl&srcid=ADGEESiYUrUG1QpJRW7OSi1WhY2wO3eKIyl7hK2jP3tWIcxhXU1sZYiAgcXSBg-qqX09gXOLA8uJjE-qn4tnvCCXcMHxvBv0UxmEOsZFSSVp7IoLh0ovGiFiPm5JxV_Kr2zBR3waVfmF&sig=AHIEtbQm3rBpP0HQ0vdZl3zgzUzrbOQncQ] | Pealkiri =The Basic Facts The History of MS| Autor = Loren A. Rolak, M.D., Marshfield Clinic, Marshfield WI | Keel = inglise keel}}</ref>, oli esimene, kes kirjeldas SM-I kui haigust. Tema ühel naissoost patsiendil esines ebaharilik sümptomite kombinatsiooni. Ükski Dr. Jean-Martin Charcot’i poolt kasutatud ravimeetotidest ei aidanud. Pärast patsiendi surma lahkas ta naise aju ning avastas ajus haiguskolded. Ta nimetas selle ''sclerose en plaques''’iks. Müeliin avastati peagi pärast seda, kuid tema olulisus haiguse tekkes jäi veel teadmata. [3] Haiguse kulgu mõjutavad ravimid võeti kliinilses praktikas kasutusele alles 1990. aastate keskel <ref name="eestiarst"/>.
 
==Diagnoos ja ravi==
SM [[diagnoos]] on kliiniline. Eristatakse kliiniliselt kindlat, laboratoorselt kindlalt, kliiniliselt võimalikku ning laboratoorselt võimalikku diagnoosi, mille aluseks on kindlad kriteerimid. SM diagnoosimiseks peab olema tõestatud dissemineeritud kahjustus ajas ja ruumis- sümptomaatilised atakid peavad diagnoosimiseks kestma vähemalt 24 tundi ning kahe haigusataki (ägenemise) vahel peab olema vähemalt 1 kuu.
Lisaks kliinilistele sümptomitele on väga olulised ka radioloogilised ja laboratoorsed andmed: pea- ja seljaaju MRT ([[magnetresonantstomograafia]]) uuring ning oligoklonaalse gammapaatia määramine liikvorist <ref name="eestiarst"/><ref name="NT"/>. KT ehk [[röntgenkompuutertomograafia]] on peale MRT-d teine tänapäevane piltdiagnostikameetod. Diagnoosimisel on see kasutatav ainult üksikutel juhtudel diferentsiaaldiagnostilistel eesmärkidel teiste haiguste välistamiseks ja siis kui MRT-d pole võimalik teostada (vastunäidustused MRT-ks) <ref name="SMK">{{netiviide| URL =https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:VUEKmqqjzZIJ:www.haigekassa.ee/files/est_raviasutusele_ravijuhendid_andmebaas_tunnustatud/SM%2520ravijuhend%2520final_final4.pdf+sclerosis+multiplex+kt-uuring&hl=et&pid=bl&srcid=ADGEESgFgNRy4YD6sbao8wvoGajEdzDnzTt5tSxBziy9Q6wAtYdOqvp3R2ewjKaZiItnxCeN28_LLzjRCI-fQAjVD_tcCrbXTY1yYkVMgHFlo4G48qfVeb3cSgH8tN5PUIaK7qCC7DHF&sig=AHIEtbTA2xIHtQSBDtztFsawufxB6UCgRg | Pealkiri = Sclerosis multiplex'i Eesti ravijuhend| Keel = eesti keel}}</ref>
 
Polüskleroosi ei ole võimalik hetkel olemasoleva raviga välja ravida. On olemas ravimite grupid – [[beetainterferoon]]id ning [[kopaksoon]]e, mis vähendavad ägenemiste arvu 1/3 võrra. Vahel kasutatakse ka [[keemiaravi]] [[preparaat]]e, kuid seda otsustatakse alati individuaalselt, sõltuvalt haiguse kulust ning vormist. Üldisteks ravipõhimõteteks on hoiduda liigsest füüsilisest koormusest ning kuumusest. Kuum ilm ja palavik võivad esile kutsuda närvijuhtivuse aeglustumist ning ägendada sümpotmeid <ref>{{netiviide| URL =http://www.smk.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=14&Itemid=14 | Pealkiri = Sclerosis multiplex| Keel = eesti keel}}</ref>.