Sjögreni sündroom: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.3) (Robot: muudetud fr:Syndrome de Gougerot-Sjögren
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
 
'''Sjögreni sündroom (SS)''' on autoimmuunne [[haigusautoimmuunhaigus]], millele on iseloomulik progresseeruv kulg ja eksokriinsete näärmete lümfotsütaarne inflitratsioon.
'''Haigusel võib eristada kahte vormi''':
 
'''Haigusel võib eristada kahte vormi''':
* primaarne – teisi autoimmuunseid haigusi ei esine;
* sekundaarne – lisaks võivad esineda ka [[skleroderma]], [[reumatoidartriit]], [[süsteemne erütematoosne luupus]], [[polümüosiit]], [[diabeet]], [[vaskuliit]].
 
===Etioloogia ja patogenees===
Sjögreni sündroomi riskigruppi kuuluvad peamiselt naised vanuses 40 – 6040–60 aastat. Lisaks sellele on olulisel kohal ka hormonaalne ja geneetiline eelsoodumus. Haigus vallandub peamiselt sialotroopse viiruse tõttu. Haiguse korral on sagedaseimateks ilminuteks näärmeparenhüümi degeneratsioon, infiltraadid eksokriinsete näärmete [[Kude|koes]], atroofia, lipomatoos ja skeroos.
 
===Kliiniline pilt===
 
Sjögreni sündroomi korral esineb peaaegu alati suu kuivus, mis on tingitud süljenäärmete kahjustusest. Lisaks sellele on häiritud ka pisaranäärmete talitlus ning see kutsub esile kuiva [[Konjunktiviit|konjunktiviidi]]. Teiste eksokriinsete näärmete kahjustus väljendub välissuguelundite, [[Nina|ninaneelu]] ja [[Nahk|naha]] [[Limaskest|limaskestalimaskest]]a kuivuses.
===Etioloogia ja patogenees===
 
Sjögreni sündroomi riskigruppi kuuluvad peamiselt naised vanuses 40 – 60 aastat. Lisaks sellele on olulisel kohal ka hormonaalne ja geneetiline eelsoodumus. Haigus vallandub peamiselt sialotroopse viiruse tõttu. Haiguse korral on sagedaseimateks ilminuteks näärmeparenhüümi degeneratsioon, infiltraadid eksokriinsete näärmete [[Kude|koes]], atroofia, lipomatoos ja skeroos.
 
 
 
===Kliiniline pilt===
 
Sjögreni sündroomi korral esineb peaaegu alati suu kuivus, mis on tingitud süljenäärmete kahjustusest. Lisaks sellele on häiritud ka pisaranäärmete talitlus ning see kutsub esile kuiva [[Konjunktiviit|konjunktiviidi]]. Teiste eksokriinsete näärmete kahjustus väljendub välissuguelundite, [[Nina|ninaneelu]] ja [[Nahk|naha]] [[Limaskest|limaskesta]] kuivuses.
Sjögreni sündroomiga haigetele on iseloomulik kähisev hääl, neelamisraskused tahke toidu söömisel ja hiljem kujunevad välja ka stomatiit, hammaste [[kaaries]]. Viimane viib omakorda lõpuks välja hammaste massilisele väljalangemisele.
Siseorganite kahjustustest on sagedasemad [[Bronhiit|krooniline bronhiit]], vaskuliit, glomerulonefriit.
 
==Laboratoorsed uuringud ja ravi==
 
{{ravi}}
 
 
Kuna Sjögreni sündroomiga kaasnevad organismis põletikulised reaktsioonid, kaasnevad sellega SR-i kiirenemine ning IgG, IgM ja IgA ning Ro(SS-A) ja Ra(SS-B) kontsentratsiooni tõus normaalsest kõrgemale.
30. rida ⟶ 22. rida:
Silmade kuivuse leevendamiseks manustatakse [[Kunstpisarad|kunstpisaraid]], vältida tuleb diureetikumide ja antidepressantide kasutamist. Raviks kasutatakse peamiselt [[Hüdroksüklorokiin|hüdroksüklorokiini]], mida manustatakse 200 mg päevas ning [[Kortikosteroidid|kortikosteroide]] annusega 0,5 – 1,0 mg/kg päevas.
 
[[CategoryKategooria:Reumatoloogia]]
 
[[Category:Reumatoloogia]]
 
[[ar:متلازمة شوغرن]]