Varangu (Haljala): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: en:Varangu, Haljala Parish |
P On kaks erinevat Varangu mõisa: Haljalas Wrangelshof ja Koerus Warrang |
||
31. rida:
Wrangelite esiisale rüütel Eilardusele, kes pärines [[Lüneburg]]i kandist Löwenwolde (või Levenwalde) soost ning Taani hindamisraamatu andmeil langes 1241. aastal, [[lään]]istati selle kandi maad juba 13. sajandi algul. Eilardusele ja tema vennale Robertusele kuulusid Põhja-Eestis ulatuslikud maa-alad. Eilarduse järeltulijaks oli ilmselt Heinrich von Löwenwolde, kes hiljem esineb juba Varangu külalt saadud nime all Hinricus de Wrangele ja Heinrich von Frangen. [[1277]]. aastal oli ta läänistamise tunnistajaks [[Riia peapiiskop]]i territooriumil ning muutus ka ise Riia peapiiskopi [[vasall]]iks muidu [[Taani]] valitsemise all olevas Põhja-Eestis. [[1279]]. aasta märtsis langes ta lahingus leedulastega. Wrangellidele kuulus Varangu aastani 1402, pärast seda kuulus küla Liivi sõjani Rakvere [[foogt]]ile.
Tõenäoliselt [[16. sajand]]il tekkis [[Varangu (Haljala) mõis|Varangu rüütlimõis]] (sks k Wrangelshof), mille [[1613]] sai Rootsi kuningas [[Gustav Adolf]]ilt Moritz Wrangel. [[1652]]-[[1656]] rajas kapten Fabian Moritz Wrangell mõisa esindusliku peahoone, osade teadete järgi valmis ehitus [[1666]]. Mõis sai kannatada [[1905]]. aasta rahutuste ajal ning on tänaseks varemetes; säilinud on maakividest [[viinaköök]], kus asub raamatukogu, ning osaliselt tallihoone. Osaliselt on säilinud mõisa park. Külakeskusest ja mõisasüdamest veidi eemal asub omapärase arhitektuuriga [[kabel]].
[[Image:Varangu_hydrojaam.png|thumb|right|Varangu hüdroelektrijaam aastal 1962]]
| |||