Kibuts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
 
'''Kibuts''' ([[heebrea keel|heebrea]] קִיבּוּץ) on alates [[20. sajand]]i algusest [[Iisrael]]is levinud vabatahtlik ühismajandi vorm, kus kogu vara oli ühine ja tulud jagati võrdselt. Kibutsides on üritatud ka traditsioonilise tuumpere kaotamist ning laste kollektiivset kasvatamist. Kibutside ideoloogiliseks aluseks oli sionism ja sotsialism. Tänapäevaks on paljudes kibbutzideskibutsides levinud ka isikliku vara omamine ja erinevad töötasud ning algusaegade kollektivistlik vaim on mõnevõrra nõrgenenud.
 
Esimene kibuts asutati [[1909]]. aastal. Praegu eksisteerib [[Iisrael]]is üle 250 kibutsi, mille elanikkond moodustab riigi rahvastikust pea 3%. Vaatamata kibutside suletusele tulevad nad enda majandamisega enam-vähem toime, teatud riiklik toetus siiski eksisteerib. Sündivus on kibutsides üldiselt kõrgem kui [[Iisrael]]is keskmiselt. Kibutside elatustase on võrreldav riigi keskmisega. Neil on täita ka strateegiline [[riigikaitse]]line roll - paiknedes enamasti [[Iisrael]]i piiri aladel, on kibutsid ajalooliselt olnud kaitsepuhvriks võimalike rünnakute puhul. Seevastu nende majanduslik tähtsus riigi jaoks on suhteliselt piiratud.
9. rida:
Suurim läbikukkumine oli katse likvideerida kibutsi liikmete omavahelised [[sugulussidemed]], pakkudes [[alternatiiv]]iks [[kollektiiv]]set kasvatust alates juba imikueast. Vaatamata sellele, et [[abielu]] formaalselt ei eksisteerinud, oli ta sisuliselt siiski olemas: kaks inimest elasid koos, olgugi et nende lapsed kasvatati neist eraldi kibutsi poolt. Laiendatud perekond ei kadunud lõplikult kuhugi.
 
Algselt loodi lastemajad ideoloogilistel ja majanduslikel kaalutlustel, et kaotada vanemlikud sidemed ja tagada sooliselt võrdne kasvatus, samuti vabastada naised laste kasvatamisest, et nad saaksid end täielikult pühendada tööle kibutsi heaks. Vaatamata soovile pakkuda lastele paremaid tingimusi kui nende vanemad neile oleks üksinda suutnud võimaldada, ei olnud lastemajade majanduslik olukord sugugi parem kui tavalistes kodudes. Püüd anda naistele vöimalus teha muud tööd osaliselt ebaõnnestus, sest keegi pidi siiski kibbutzikibutsi laste eest hoolt kandma ja nii tekkis teiselt poolt töökohti juurde. Seevastu, mis puutub laste haridustasemesse, siis tuleb tõdeda, et kibutsis kasvanud laste haridustase on kõrgem kui [[Iisrael]]i keskmine. Neid on suhteliselt rohkem nii kõrgkoolides kui mujal [[intellekt]]uaalseid võimeid nõudvates valdkondades. Peab siiski nentima, et [[kollektiiv]]se lastekasvatamise eesmärgiks polnud kunagi vanemaid ja lapsi üksteisest täielikult eralda. Vanemad võisid oma lapsi näha tegelikult iga päev, eksisteeris nn "armastuse tund" kus emad said keset päeva oma lastega suhelda. Samas jälgiti, et ühe kasvataja hoole all olevas rühmas ei oleks tema enda lapsi, et vältida nende eelistamist.
 
Viimasel ajal on üha rohkem kibutse, kes on loobunud laste [[kollektiiv]]sest kasvatamisest ja lubavad teha seda vanematel endil.