Eesti kloostrid: erinevus redaktsioonide vahel

Ainus augustiinlaste ja birgitiinide klooster Eestis oli Püha Birgittale ja Neitsi Maarjale pühendatud [[kaksikklooster]] (nunnad ja mungad, kaks eraldi konventi ühes kloostris) [[Pirita]]l. [[Pirita klooster]] tegutses aastatel [[1407]]-–[[1577]], mil hävitati vene vägede poolt [[Liivi sõda|Liivi sõjas]]. Pirita kloostri emaklooster ja eeskuju oli [[Vadstena klooster]] [[Rootsi]]s. [[Balthasar Russow]]' sõnade järgi olnud Pirita kloostril oluline koht ka eestlaste usuelus.

Eestis tegutsesid jesuiidid [[Poola]] võimu aluses Tartus ajavahemikus [[1583]]-–[[1625]] (vaheajaga [[1600]]-–[[1603]], mil Tartu oli Rootsi valduses). Aastail 1583-16001583–1600 ja 1603-16251603–1625 tegutses Tartus [[jesuiitide gümnaasium]], aastail [[1585]]-1600 ja [[1615]]-1625 tõlkide [[seminar]]. Jesuiitide kavatsuse kohaselt pidi Tartust saama keskus, kust [[Katoliiklus|katoliku usku]] levitataks ka [[Venemaa]]le ning kuni [[India]]ni välja. Tänapäeval ongi jesuiitide põhitegevus [[misjon]]itöö ja [[haridus]]e andmine.