Philipp Melanchthon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.3) (Robot: muudetud id:Philipp Melanchthon |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Philipp Melanchthon''' ('''Philipp Schwartzerd''') ([[16. veebruar]] [[1497]] [[Bretten]] – [[19. aprill]] [[1560]], [[Wittenberg]]) oli [[sakslased|saksa]] [[humanistid|humanist]], [[Martin Luther]]i sõber ja kaaslane.
Melanchthon oli Wittenbergi ülikooli kreeka keele professor aastast 1518. Seal tutvus ta ka Martin Lutheriga. Ta sai viimasega sõbraks, ja käis taga kaasas ka juba [[Leipzig]]i väitlustes, kaitstes koos Lutheriga algavat usupuhastust. Melanchthoni koostatud [[Augsburgi usutunnistus]] ja [[Augsburgi usutunnistuse apoloogia]] on mõlemad väga tähtsad kirjutised luterlikus kirikus.
Pärast Lutheri surma ei suutnud Melanchthon ära hoida reformeeritud kiriku sees tekkivaid erimeelsusi. Õpetuslikud tülid tekkisidki, ning nendega seoses said nähtavaks Melanchthoni enese kõhklused õpetuslikes küsimustes. Ta soovis vältida erimeelsusi ning tahtis rahu ja üksmeelt kirikute vahele. See ilmneb ka ta kirjutistes; näiteks oleks ta olnud nõus katoliiklike tseremooniate kasutamistega [[jumalateenistus]]tel ning [[paavst]]ile allumisega, juhul kui katoliiklased tunnustaksid luterlikku kirikut mittehereetilisena. Kaheksa aasta pärast ta siiski loobus oma unistustest taasühineda [[katoliiklus]]ega. Oma katoliikliku meelsuse tõttu sai ta aga rohkelt kriitikat teistelt reformaatoritelt, mh. näiteks [[Jean Calvin]]ilt. Melanchthoni järgijaid nimetati "filiplasteks" ning "õiged luterlased" olid nende vastu.
Melanchthon uuendas kooliharidussüsteemi, pälvides sellega aunime "''praeceptor Germaniae''" ehk "Saksamaa õpetaja". Ta rõhutas humanismi ja eetilise kasvatuse tähtsust. Tänu temale levis humanistlik haridussüsteem Saksamaalt ka mujale, eriti luterlikesse maadesse.
== Isiklikku ==
Tema väimees [[Georg Sabinus]] oli esimene [[Königsbergi ülikool]]i rektor.
{{commonskat|Philipp Melanchthon}}
| |||