Tiit Vähi teine valitsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Kinks (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
4. rida:
'''Tiit Vähi valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 32. valitsus [[17. aprill]] [[1995]] kuni [[6. november]] [[1995]] ja peale tagasi astumist veel ka 33. valitsus [[6. november]] [[1995]] kuni [[17. märts]] [[1997]]. See oli Vähile teine kord [[Eesti peaminister]] olla, esimest korda oli ta peaminister 29. valitsuses [[30. jaanuar]] [[1992]] kuni [[21. oktoober]] [[1992]]. aastal: vaata artiklit '''[[Tiit Vähi valitsus]]'''
 
[[1995]]. aasta märtsis võitis [[1995. aasta Riigikogu valimised|valimised]] valimisliit [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] (KMÜ). Valitsus astus tagasi [[1995]] ja moodustus uuesti, et siis [[1997]] aastal lõplikult tagasi astuda.
 
== Valitsuse ja ministrite vahetumise põhjused ==
[[1995]]. aasta lõpus puhkes [[lindiskandaal]] ja valitsus astus tagasi. Pärast lindiskandaali moodustati KMÜ ja [[Reformierakond|Reformierakonna]] liit, [[Keskerakond]] jäi valitsusest välja.
Lähenema hakkasid [[1996. aasta KOV valimised|kohalikud valimised]]. Pinged koalitsioonis, kus KMÜ ja Reformierakond olid ju sisuliselt rivaalid, kasvasid. Vahepeal oli ka [[Edgar Savisaar]] poliitikasse naasenud ja taas Keskerakonna esimeheks valitud. Koonderakonna võimalused kohalikel valimistel võita vähenesid. Tekkisid skandaalid ja vastuolud Koonderakonna sees, mis tipnesid aseesimehest linnapea [[Jaak Tamm]]e korteriafääriga.
 
Tiit Vähi süüdistas ajakirjanduse vahendusel reformierakondlastest ministreid, seati kahtluse alla välisminister [[Siim Kallas]]e ja seega Eesti välispoliitiline liin tervikuna. [[1996]]. aasta oktoobri kohalike valimiste tulemused ei andnud selget võitu ühelegi poliitilisele jõule. Kaalukeeleks osutus Keskerakond, kelle toetusel said volikogu esimeheks [[Mart Laar]] ja linnapeaks [[Priit Vilba]].
 
14. novembril üllatasid Vähi ja Savisaar avalikkust koostöölepinguga, mis nägi ette Koonderakonna ja Keskerakonna ulatuslikku koostööd. See koostöö ulatus [[Tallinn]]ast [[Toompea]]le ja välispoliitikasse. Sellise operatsiooni tulemusel kukutati Laar ja Vilba ning nende asemel võtsid kohad sisse Savisaar ja [[Robert Lepikson]]. [[Reformierakond]] lahkus valitsusest. Vähi pani kokku oma neljanda, seekord vähemusvalitsuse. Vähi suur võit oli [[Toomas Hendrik Ilves]]e saamine välisministriks, sest see lubas Vähi valitsusest endiselt rääkida kui edumeelsest.
 
 
 
12. rida ⟶ 19. rida:
{{pooleli}}
== Ministrid ==
 
*Peaminister [[Tiit Vähi]]
*Justiitsminister [[Paul Varul]]
21. rida ⟶ 27. rida:
***Kultuuriminister [[Jaak Allik]] (1. jaanuar 1996 - 17. märts 1997)
***Haridusminister [[Jaak Aaviksoo]] (1. jaanuar 1996 - 30. november 1996)
****[[Rein Loik]] (2. detsember 1996- 17. märts 1997)
*Majandusminister [[Liina Tõnisson]] (17. aprill 1995 - 6. november 1995)
**[[Andres Lipstok]] (6. november 1995 - 30. november 1996)
**[[Jaak Leimann]] (2. detsember 1996 - 17. märts 1997)
Põllumajandusminister [[Ilmar Mändmets]]
Rahandusminister [[Mart Opmann]]
40. rida ⟶ 46. rida:
**[[Siim Kallas]] (6. november 1995 - 22. november 1996)
**[[Toomas Hendrik Ilves]] (2. detsember 1996 - 17. märts 1997)
*Minister [[Jaak Allik]] - ([[17. aprill]] [[1995]] - 1.jaanuar 1996)
*[[Andra Veidemann]] (9. detsember 1996 - 17. märts 1997)
*Minister [[Ants Leemets]] ([[17. aprill]] [[1995]] - [[6. november]] [[1995]])
*Minister [[Endel Lippmaa]] [[17. aprill]] [[1995]] - [[6. august]] [[1996]])
47. rida ⟶ 53. rida:
*Minister [[Tiit Kubri]] (6. november 1995 - 17. märts 1997)
 
== Välislingid ==
 
[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/luup/97/03/sise1.htm Postimehe 1997 aasta artikkel Tiit Vähist]
 
{{algus}}