Erinevus lehekülje "Omakirjastuslik tegevus Eestis" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
Nii nagu kogu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]], nii oli ka okupeeritud Eestis kehtestatud trükisõnale [[tsensuur]] ning kirjastustegevusega tohtisid tegeleda vaid [[Kommunistlik partei|kommunistliku partei]] kontrolli all olevad [[kirjastus]]ed.
 
Seetõttu paljundati vajalikku ja huvipakkuvat kirjandust sageli [[kirjutusmasin]]atelal läbi [[kopeerpaber]]i mitmekordselt ümber trükkides. Suurema hulga koopiate saamiseks kasutati võimalikult õhukest paberit. Kasutati ka teksti pildistamist ja fotograafilist paljundamist. Paljundusmasinad olid tol ajal vähe levinud ja need olid [[KGB]] range kontrolli all. Trükikojad ja trükimasinad olid eriti rangelt valvatud.
 
===Liigid===
[[1960. aastad|60. aastate]] lõpul ja [[1970. aastad|70. aastate]] esimesel poolel hakkasid sel kombel ilmuma mitmesugused valikkogumikud, sisaldades peamiselt välisajakirjandusest tõlgitud artikleid, aga ka originaalmaterjale. Mitmed taolised kogumikud ilmusid perioodiliselt läbi aastate. Tuntumad neist: "[[Thespis]]" (teatriajakiri), "[[Visarid]]" (kunstiajakiri), "[[Magisteerium]]" (''New Age'' ajakiri).
 
Läbi kogu selle aja trükiti mitmekordselt ümber, paljundati ja levitati [[väliseestlased|väliseestlaste]] teoseid, eelmise Eesti Vabariigi ajal ja saksa okupatsiooni ajal ilmunud raamatuid ja artikleid ning palju muud. Arvatavasti kõige suurema leviku osaliseks selles valdkonnas said [[Uku Masing]]u esseed ja artiklid.
 
====Ilukirjandus====
Sellisel viisil levisid [[Artur Alliksaar]]e, [[Uku Masing]]u, [[Kalju Lepik]]u, [[Karl Ristikivi]], [[Ilmar Laaban]]i, [[Harri Asi]], [[Ivar Grünthal]]i, [[Heiti Talvik]]u jpt juba varem kirjutatud või välismaal ilmunud luuletused, poeemid ja luulekogud.
 
Arvatavasti kõige suurema leviku osaliseks selles valdkonnas sai [[Paul-Eerik Rummo]] luulekogu "Saatja aadress ja teisi luuletusi". [[1972]]. aastal keelduti seda ametlikult avaldamast. Kogu levis aga laialdaselt omakirjastuslikul teel ning isegi selle esimene retsensioon pidi ilmuma omakirjastuslikus väljaandes "Vigilia".
 
Sellisel viisil levis ka noorte autorite looming. Esialgu ametlikult küll ENSV Kirjanike Liidu juurde kuuluvate Noorte Autorite Koondiste väljaannetena ("Hees"), hiljem juba täiesti sõltumatutena ilmusid peamiselt originaalluulet sisaldavad almanahhid "Hees" (I – IV), "Marm", "Kolme mehe laulud", "Kurekell", "Kamikadze" (I – III), "Meie", "Karjamaa", "Salong", "Kuller" (I – II), "Tõlet" (I – III), "Magasin", "Avangardi lõpp", "Konformismi sünd", "Urikiri", "Existentia" (I – III) jpt.
Koos vene ''[[samizdat]]i'' arenguga jõudsid Eestisse ka paljud Venemaal välja antud tekstid. Mitmeid neist tõlgiti [[eesti keel]]de ning paljundati ja levitati edasi.
 
Aastatel [[1972]] kuni [[1974]] levisid laialdaselt näiteks Nõukogude Liidu Demokraatliku Liikumise programm ja taktikalised alused, mis koostati Eestis.
 
Kõige järjepidevam poliitiline väljaanne oli aastatel [[1978]] – [[1987]] ilmunud perioodiline kogumik "Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis", mida ilmus kokku 25 numbrit. Selle (konspiratiivseteks) toimetajateks olid järgimööda [[Jüri Adams]], [[Viktor Niitsoo]], [[Arvo Pesti]] ja [[Mati Kiirend]]. Sarnaselt Venemaal ilmunud "Jooksvate sündmuste kroonikale" kajastati seal [[KGB]] tegevust teisitimõtlejate suhtes Eestis ja muid sündmusi.
Anonüümne kasutaja