Tartu Pühade Aleksandrite kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
Tartu Aleksandri kirik ehitati 1914–18<ref name="muinas" />, kuid [[Tartu Pühade Aleksandrite kogudus]] loodi juba 1913. Alumine kirik valmis ja [[pühitsemine|pühitseti]] 1914. aasta sügisel, ülemine 26. septembril 1915. Kiriku esimene preester oli [[Anton Laar]],<ref name="kogudus">[http://www.eoc.ee/est/esileht/piiskopkonnad/Tartu/article_id-153 Tartu Pühade Aleksandrite kogudus]</ref> 1915–1919 [[Konstantin Kokla]] ja 1996–99 [[Samuel Puusaar]].
 
1940. aastal hoone riigistati nõukogude okupatsioonivõimude poolt, selles paiknesid [[Tartu Ülikool]]i ja [[Eesti Rahva Muuseum]]i laod<ref name="puhkaeestis" />. Kirik tagastati [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku]]u Tartu Pühade Aleksandrite kogudusele 1995. aastal ning taaspühitseti 2003. aasta suvel<ref name="puhkuseestis">[http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=506 Tartu Püha Aleksandri kirik] portaalis puhkuseestis.ee</ref>.
 
Kahekorruseline [[sibulkuppel|sibulkuplitega]] kirik on Eestis haruldane näide [[vanavene kirikuarhitektuur]]i mõjulisest [[sakraalarhitektuur]]ist<ref name="muinas" />, selle arhitekt on [[Vladimir Lunski]]<ref name="puhkaeestis" />. Kiriku [[nurgakivi]]s on tsinkkastike [[pühak]]u [[säilmed|säilmetega]] ning vaskplaat kirjaga: "Nurgakivi on pandud keiser [[Nikolai II]] valitsemise ajal 27. mail 1914 [[Riia]] ja [[Miitavi]] ülempiiskopi [[Ioann]]i poolt"<ref name="puhkaeestis" />.