Rannaprotsessid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Unicodifying using AWB |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Rannaprotsessid''' on [[rannik]]ul [[lainetus]]e ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid, mis hõlmavad [[sete]]te kuhjumist, rännet ja kulutust.
Lainete purustavat tegevust nimetatakse [[murrutus]]eks ehk abrasiooniks ning lainete kuhjavat tegevust [[akumulatsioon]]iks.
Eesti liivarandadest
▲Eesti liivarandadest: 70% allub purustustele, 20% on stabiilsed, 10% veel kuhjelised
Tavaliselt näeme muutusi randade morfoloogias väga pikaajaliste vaatluste tulemusena, samuti ei ole ka katastroofilised või väga kiired muutused haruldused. Näiliselt stabiilsel rannal toimivad pidevalt rannadünaamilised protsessid. Seetõttu ei ole rannaliiv ühes ja samas kohas sama, mis kuu aega tagasi – liiva juurdekanne randa on sama intensiivne, kui selle ärakannegi.
Hea näite saab tuua [[Kiipsaare tuletorn]]i asukoha kohta. Tuletorn on aastate vältel olnud nii maa peal kui ka vee sees – kõik põhjustatud merelainete tegevuse tõttu. Kuna tormid on viimastel aastakümnetel tugevnenud, on ka Kiipsaare neeme ümbrus väga muutlik.<ref>
[[
==Rannikute geomorfoloogiat kujundavad faktorid==
23. rida ⟶ 21. rida:
Rannikuid saab jaotada:
*
*vajuvad rannikud,
*ingressiooni rannikud – rannikualad, kus meri on tunginud ranniku madalamatele aladele, kusjuures selline protsess võib toimida nii tõusva kui ka vajuva ranniku tingimustes.
37. rida ⟶ 35. rida:
<u>Lainetus</u>
Lainetus
<u>[[Hoovus]]ed</u>
63. rida ⟶ 61. rida:
Otsene mõju on ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse setete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiviseerumiseni.
==Akumulatsioonirannik ja selle pinnavormid
Settematerjali kuhjumise põhilisteks teguriteks on lainetus ja [[hoovus]]ed. [[Sete]]te allikateks, mida meri hakkab kuhjama, on jõgede poolt kantavad, randade purustusest (abrasiooni tagajärjel) vabanenud ning vähemal määral ka elusorganismide elutegevuse tagajärjel kujunenud setted. Setete liikumine veekogus võib toimuda kas hõljumisena või mööda põhja veeredes. On loomulik, et erineva tugevusega lainetus suudab liigutada erineva terajämedusega materjali, mistõttu mere- ja rannasetted on reeglina väga hästi sorteeritud.
71. rida ⟶ 69. rida:
Rannikutel on üsna levinud ka setete kanne piki [[rannajoon]]t, mis toimub kas rannajoonega paralleelsete hoovuste või lainetuse mõjul. Kui lained liiguvad rannale teatud nurga all, siis tagasipõrkuvad lained liiguvad rannajoonest eemale juba risti rannajoonega. Niimoodi sik-sakkidena toimubki setete liikumine teatud kindlas suunas.
[[Rannajoon]] aga pole ideaalselt sirge ning mitmesuguste takistuste taha settivad ühepoolse pikirände tagajärjel erinevad akumulatiivsed vormid [[maasäär]]ed (inglise keeles ''landform''). Need kujunevad näiteks poolsaarte tipus, lahtede suudmetes. Maasääred või põiksääred võivad kujuneda ka kahesuunalise toite tagajärjel niiöelda olukorras, kus lainetus või hoovused kannavad setteid kahelt poolt poolsaare tipu suunas või näiteks ümber mõne aluspõhjalise takistuse. Maasääred on enamjaolt tagasihoidlike mõõtmete ja lihtsa ehituse ning ebasümmeetriliste nõlvadega valli- või künniselaadsed pinnavormid. Kõrgus on valdavalt 2–3 (7–8) meetrit, laius jääb 50 ja 150 m vahemikku.
Põiksääred on tekkinud pikirändelise settevoolu toimel. Tekkekohaks on valdavalt loodetormidele avatud kitsad merelahed. Põiksääred on enamasti kujunenud lahe suudmealal mõlemalt poolt moodustama hakanud vastassuunaliste maasäärte liitumisel. Näiteks Iru ja Kroodi põiksäär.
| |||