Erinevus lehekülje "Võru keel" redaktsioonide vahel

resümee puudub
|riigid={{PisiLipp|Eesti}}
|piirkond=Põhja-Euroopa
|rääkijad=70 000 (74 499<ref> [[Statistikaamet]] [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshowvarval.asp?ma=RLE07&lang=2]</ref>)
|keelkond=[[uurali keeled]]<br>
&nbsp;[[soomeugri keeled]]<br>
Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka [[ISO]] [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni]] poolt ([http://www.sil.org/iso639-3/documentation.asp?id=vro keelekood ''vro'']). Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust ''võru-setu keel''.
 
Võru keel on [[lõunaeesti keeled|lõunaeesti keeltest]] (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Tal on umbes74 70499<ref> 000[[Statistikaamet]] [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE07&lang=2]</ref> kõnelejat põhiliselt [[Kagu-Eesti]]s, ajaloolise [[Võrumaa]] alal, mis hõlmab praegust [[Võru maakond|Võru]] ja [[Põlva maakond|Põlva]], osalt ka [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Valga maakond]]a ([[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]] ja [[Vastseliina kihelkond]]). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka [[Tartu]]s, [[Tallinn]]as ja mujal Eestis.
 
==Ajalugu==
3

muudatust