Moskva Kreml: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
33. rida:
*[[1330]]. aastal, Moskva ja Neglinnaja jõe vahel asuvale Borovitski künkale hakkas kerkima kaitserajatisena puit-linn Kreml;
*[[1365]]. aastal toimus Moskvas tulekahju, mille tulemusena kannatasid puidust ehitatud Kremli hooned ja ehitused;
*[[1370]]. aastal lasi Vürst [[Dmitri Donskoi]] laienenud linna ümbritseda valgetest kividest müüriga
*[[1485]]–[[1495]] täiendati ja kindlustati Kremli müüri: ehitati juurde mitu madalat kaitsetorni, laiendati ja süvendati kaitsekraavi jne. Ühtlasi lammutati kindlustuse lähedalt kõik majad ja kirikud, mis oleksid võinud vaenlase rünnaku puhul viimasele toetuspunktideks olla. Sellega ongi seletatav suurema väljaku tekkimine Kremli juures. Kremli müüris oli kokku 17 torni, milledest kuus kujutasid endast ka linnaväravaid.
*[[1491]] ehitati itaallase Solari projekti järgi kuulsa Kremli kellatorni eellane.
*[[1520]]. aastal lõppes [[Ivan III]] poolt alustatud Kremli lõplik kindlustamine ja suuruse andmine, Kremli pindala oli paisunud 27 [[hektar]]ini.
*[[1626]] sai kellatorn oma [[gooti stiil]]is välimuse ning kella. Ärklitorni autoriks oli inglane Kristofor Halowy.
*[[1918]]. aasta [[1. mai]]l läbiviidud [[laupäevak]]ul lammutati [[Vladimir Uljanov]]i juhtimisel ja osalusel<ref>Мальков Павел Дмитриевич, [http://militera.lib.ru/memo/russian/malkov_pd/index.html Записки коменданта Кремля], М.: Воениздат, 1987</ref> Kremlis asunud [[1908]]. aastal tapetud [[suurvürst]] [[Sergei Aleksandrovitš]]ile püstitatud mälestusmärk
*[[1929]]. aastal moodustati Moskvas valitsuskomisjon kuhu kuulusid [[Avel Jenukidze]], [[Kliment Vorošilov]] ja [[Vassili Schmidt]], kelle otsusel alustati Kremli territooriumil olnud vanade hoonete lammutamist ning uute ehitamist: 1929 lammutati [[Tšudovi klooster|Tšudovi naisklooster]], mille asemele ehitati [[Punaste komandöride kool]] (''Школы красных командиров им. ВЦИК''), kus hiljem asus [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]];
| |||