Peder Aadnes: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Peder Aadnes.PNG|pisi]]
'''Peder Pedersen Aadnes''' (ka ''Aadness'', ''Odnes'', ''Aadnäs''; [[10. august]] [[1739]] [[Lille Odnes]] ehk [[Lille Aadnes]] ([[Odnes]]), [[Fluberg]], [[Landi vald]] (praegu [[Søndre Landi vald]]), [[Buskerud]], [[Oppland]] – [[20. juuni]] [[1792]] Landi vald) oli norra maalikunstnik. 18. sajandi külakunstnikest on ta väidetavalt suurim.
Külakunstnikuna valis ta küllaltki ebatraditsiooniliselt ülemklassimotiive. Ta dekoreeris kirikuid, taluinterjööre ja mööblit kogu [[Østlandet]]is [[rokokoo]]stiilis. Aadnes maalis ka portreesid. Tema maale peetakse norra maalikunstis üleminekuvormiks traditsiooniliselt rahvakunstilt uuele norra maalikunstile, mida esindab [[I. C. Dahl]].
Aadnes oli teedrajav kunstnik hollandi ja saksa maalikunstnike traditsioonis. Tema stiil rajas hiljem teed Norra külade lilledekoreeringutele ja roosimaalile, kuid rajas ka tausta [[norra rahvusromantika]]le. Teda on korduvalt nimetatud suurimaks 18. sajandi norra kunstnikuks.
1811. aasta oli Norra kunsti ajaloos murdepunktiks. Varasem kunst, sealhulgas Aadnesi looming, hinnati ümber. Näiteks [[Jørgen Moe]] nimetas Aadnesi figuure ebanorralikeks.▼
==Päritolu ja elulugu==
Tema vanemad olid talupoeg Peder Østensen (Lille-Aadnes) (1712–1782) ja Anne Haraldsdatter Viker (1711–1773).
Ta oli talupoeg [[Lille Odnes]]ist [[Randsfjorden]]i ääres, kus ta elas suurema osa oma elust talumehena ja rändkunstnikuna. On säilinud tema arveraamat aastatest 1768–1784 (see leiti 1901). Sealt on näha, kuidas ta [[Land]]is, [[Hadeland]]is ja ümberkaudsetes külades ringi rändas,
Aadnessi noorpõlve kohta on vähe teada. Ta sai arvatavasti esmase õpetuse kunsti alal [[Vågå]]st pärit [[Eggert Munch]]ilt, kui too 1752 ja 1754–1757 [[Land]]i piirkonna kirikutes töötas. Oletatavasti õpetas Munch Aadnesi ka vaselõike järgi maalima. Peder Aadnes maalis [[Flubergi kirik]]u ja [[Lunde kirik]]u altarimaalid Eggert Munchi eeskujul. Samuti maalis ta [[Hovi kirik]]us ja [[Nordsinni kirik]]us. Aastal [[1770]] läks ta kolmeks kuuks õppima [[Oslo|Christiania]]sse [[Niels Thaaning]]i juurde. Enne tema arveraamatu leidmist arvati, et ta käis välismaal õppimas. Ta kopeeris seal välismaa eeskujusid. Tema päevikust nähtub, et ta õppis seal tundma [[rokokoo]] vormikeelt. Ta sulatas selle kokku kodukandi roosimaaliga rõõmsaks ja humoorikaks jõuliselt dekoratiivseks stiiliks, mis erines Euroopas valdavast süngest ja raskest rokokoost.
20. rida ⟶ 18. rida:
Tema loomingu maht on suur, kuigi kõik atribueeringud ei ole kindlad.
Peder Aadnes on kaunistanud paljude suurtalude seinu Lääne-Opplandis ja Ringerikes. Enamasti on tegu figuuride ja maastikega, sageli on motiiviks neli aastaaega või viis meelt. Tema seinakaunistused (mis on hästi esindatud Sandvigi kogudes ([[Sandvigske Samlinger]], [[Maihaugen]], [[Myttingstua]]), kus on Bjellumi talust [[
Aadness maalis ka [[portree]]sid; lõpuks sai temast professionaalne portretist. [[Nasjonalgalleriet]]is on tema maalitud [[õigusnõunik]] [[Even Hammer]]i portree ja veel kaks portreed. Esimesed portreed maalis ta 1770 õigusnõunik [[Christopher Blix Hammer]]ist ning õepojast Andreas O. Hammerist. [[Jonas Haas]] tegi neist [[Kopenhaagen]]is vaselõiked. Hiljem maalis ta üle 20 portree suurtalunikest ja pastoritest koos abikaasadega.
26. rida ⟶ 24. rida:
==Isiklikku==
Ta abiellus 1773 Ingeborg Jonsdatteriga (umbes 1753 – 30. märts 1823) [[Norderhovi vald|Norderhovi vallast]] Trygstadist (Trøgstadist). Neil sündis viis last.
==Retseptsioon==
Peder Aadnesile on pööratud kord suuremat, kord väiksemat tähelepanu.
▲1811. aasta oli Norra kunsti ajaloos murdepunktiks. Varasem kunst, sealhulgas Aadnesi looming, hinnati ümber. Näiteks [[Jørgen Moe]] nimetas Aadnesi figuure ebanorralikeks.
Eriti au sees oli Aadnes kohe pärast Norra iseseisvumist 1905. Teda peeti norralikkuse esindajaks.
[[Carl W. Schnitler]]i hinnangul oli tal 18. sajandi norra kunstnike seas ainulaadne jõuline originaalsus, mis võimaldas tal anda äratuntavalt koduse tooni igale portreele ja seinamaalile, sest temas "pulseeris norra temperament, mis oli elavam kui ühelgi teisel tema aja kunstnikul".
==Uurimine==
[[Ragnvald Einbu]] ja [[Anne Karina Giske]] registreerivad ja fotografeerivad Aadnesi töid Landis, Valdresis, Hadelandis ja Ringerikes. Tööd raskendab see, et Aadnes signeeris oma maale harva. Signeerimine ei olnud tähtis, sest tegu oli kaunistustega. Tööde registreerimisel lähtuti Aadnesi maalide püsitunnustest (samad sinise toonid, hästi välja maalitud puud jm).
==Kirjandus==
*[[Carl W. Schnitler]]. ''Malerkunsten i Norge i det attende aarhundre'', 1920
*[[Peter Anker]]. ''Folkekunst i Norge, kunsthåndverk og byggeskikk i det gamle bondesamfunnet'', Oslo 1998, ISBN 82-02-17000-1
*[[Janike Sverdrup Ugelstad]]. ''Thi han blev en kunstmaler: Peder Aadnes og hans billedverden'', 2007, ISBN 978-82-7099-466-3
| |||