Erinevus lehekülje "Jānis Cimze" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Parandatud ja täiendatud)
Neljakümne kahe tööaasta jooksul Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate seminaris kasvatas ja õpetas Cimze oma tööle andunud tubli pedagoogina rohkem kui neljasadat noormeest, kellest said tulevased eesti ja läti koolmeistrid, oma aja avaliku elu tegelased, koorijuhid, heliloojad ja kirjamehed.
 
Cimze seminaril oli kujundav roll [[Eesti ajalugu#Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg|rahvusliku ärkamise ajal]] [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] ja [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]]. Tema käe all said õpetust ja kasvatust esimesed eesti [[Ärkamisaeg|ärkamisaja]] tegelased [[Carl Robert Jakobson]], [[Ado Grenzstein]], [[Anton Jürgenstein]], [[Mihkel Kampmaa]], [[Joosep Kapp]], [[Aleksander Kunileid]], [[Aleksander Läte]] ja teised.
Jānis Cimzet peetakse [[Baltimaad]]e [[koorilaul]]utraditsiooni peamiseks rajajaks ja [[1869]]. aastal [[Tartu]]s peetud [[I üldlaulupidu|esimese eesti üldlaulupeo]] üheks isaks.<ref>[http://istorik.org/?p=844 Alo Põldmäe. Cimze seminar – Eesti I üldlaulupeo taimelava] istorik.org Kasutatud 6.09.2012.</ref> Laulupeo järel kirjutas [[Johann Voldemar Jannsen]] ''[[Eesti Postimees|Eesti Postimehes]]'':
Anonüümne kasutaja