Erinevus lehekülje "Aa mõis" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 57 baiti ,  16 aasta eest
resümee puudub
Mõis rajati arvatavasti [[15. sajand]]il, ajavahemikul [[1426]]–[[1497]]. Enne [[Liivi sõda]] oli see [[Narva]] [[foogt]]ile alluva orduametkonna keskus.
 
[[1630]]. aasta suvel kinnistas kuningas [[Gustav II Adolf]] valduse [[Tallinn]]a [[bürgermeister]] [[Georg von Wangersheim]]ile. Von [[WrangersheimWangersheim]]ide perekonna kasutusse jäi mõis kuni [[1787]]. aastani.
 
Algul elasid mõisaomanikud tagasihoidlikus palkmajas. Aastatel [[1696]]–[[1698]] ehitati [[Tallinn]]a ehitusmeistri [[Peter Jonas]]e juhtimisel kiviloss, mis [[palladionism|palladionistlikult]] põhiplaanilt sarnanes umbes samal ajal ehitatud [[Palmse mõis]]ahoonega ja paarkümmend aastat vanema [[Maardu mõis]]aga. Tegemist on ühega vähestest säilinud [[Rootsi aeg|rootsiaegsetest]] mõisatest [[Eesti]]s. Sellest ajast on säilinud kahekorruseline keskosa. Nagu Palmse mõisalgi, olid hoonel tiibosad, mis fassaadil eendusid ja tagaküljel taandusid. See oli üks esimesi [[loss]]ilikult kujundatud [[mõisasüda]]meid [[Eesti]]s.
838

muudatust