Erinevus lehekülje "Suur nälg" redaktsioonide vahel

P
P (+pildid)
[[Pilt:Näljakangur (22306).jpg|pisi|Näljakangur Palmse külas]]
 
[[Ikaldus]] tabas Eestit aastail [[1694]]. [[Vili|Vilja]]kasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma [[vihm]]a, nii et [[hein]]a ei saanud teha. [[Rukis]] ei õitsenud ega valminud. [[Suvivili|Suvivilja]] hävitas sügisel varajane külm. [[1696]]. aasta kevad oli jälle väga külm ja suvel sadas taas vihma. Ikaldus oli veel suurem kui eelmisel aastal. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed [[nälg]]a surema. Paljud inimesed lahkusid kodudest, et toitu otsida. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi [[õled|õlgi]], [[puukoor]]t, [[sõnnik]]ut. Paljud inimesed läksid linnadesse, kus oli aga samuti toidupuudus. [[1697]]. aasta kevadel, kui teede ja asulate ümber hakkas lumi sulama, leiti palju laipu, kes olid talvel surnud. Kõige vähem lootust olidoli [[orb]]udel ja [[vanur]]itel.
 
Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. 1696. aastal oli linnades veel piisavad toiduvarud, kuid neid ei jagatud välja. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli suurem. Suurem heategevuslik üritus näljahädaliste aitamiseks toimus Tartus.
16 917

muudatust