Kondensatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
vanem pilt, sest uuem on vigane |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|
[[Pilt:Faasisiirded.png|frame|Faasisiirete skeem]]
'''Kondensatsioon''' ehk '''kondenseerumine''' on aine üleminek [[gaas]]ilisest [[agregaatolek]]ust [[vedelik|vedelasse]] (mõne allika järgi '''veeldumine'''<ref name=
Kondensatsioon on võimalik ainult [[kriitiline temperatuur|kriitilisest temperatuurist]] madalamal [[temperatuur]]il. Kriitilisest temperatuurist madalamal ja [[kolmikpunkt]]ile vastavast temperatuurist kõrgemal temperatuuril kondenseerub aine vedelasse olekusse ning selle [[pöördprotsess]] on [[aurustumine]] või [[keemine]]. Kolmikpunktile vastavast temperatuurist madalamal temperatuuril kondenseerub aine kristalsesse ehk tahkesse olekusse ja selle pöördprotsess on [[sublimatsioon]]. Kondenseerumisega kaasneb [[aurustumissoojus]]e või [[sublimatsioonisoojus]]e eraldumine.<ref name=Tehnikaleksikon/>
Tasakaaluliseks kondensatsiooniks on vajalik juba kondenseerunud faasi või [[kondensatsioonituum]]ade olemasolu. Kondensatsioonituumadeks on tavaliselt kas [[tolm]]u osakesed või [[ioon]]id.<ref name=Tehnikaleksikon/>
[[Vesi|Vee]] kondenseerumisel [[atmosfäär]]is tekivad [[vihmapiisk|vihmapiisad]] ja [[lumehelves|lumehelbed]], samuti [[pilv]]ed, [[udu]], [[kaste]] ja [[härmatis]].<ref name=Tehnikaleksikon/>
[[Aur]]u kondenseerumist tahke keha, näiteks [[toru]] pinnale kasutatakse [[soojusvaheti]]tes. See oleneb suurel määral pinna [[märgumine|märgumisest]] [[kondensaat|kondensaadi]] ehk kondenseerunud vedelikuga. Mittemärguvale pinnale jääb vedelik [[tilk]]adena ja seda nimetatakse tilkkondensaadiks. Täieliku märgumise korral valgub vedelik üle kogu pinna ja seda nimetatakse kelmekondensaadiks.<ref name=Tehnikaleksikon/>
[[Fraktsioneeriv kondenseerimine]] on meetod, mida kasutatakse [[gaasisegu]]de lahutamisel fraktsioonideks või puhasteks komponentideks. See meetod põhineb asjaolul, et gaasisegu jahtumisel kondenseeruvad esimesena need komponendid, mis keevad kõrgel temperatuuril, ja seetõttu rikastub jääk madalal temperatuuril keevate komponentidega.<ref name=Tehnikaleksikon/>
[[Soojusvaheti]]t, milles aur veeldub või tahkestub, nimetatakse [[kondensaator]]iks. [[Kondensatsiooniturbiin]] on niisugune [[auruturbiin]], mille [[töötsükkel]] lõpeb auru kondenseerumisega. [[Kondensatsiooniagregaat]] on niisugune seadmestik, mis koosneb kondensaatorist ning selle tööks vajalikest [[pump]]adest, [[torustik]]est, [[armatuur]]ist ning reguleerimis- ja mõõteseadmetest. Kõige suuremad kondensatsiooniagregaadid teenindavad [[soojuselektrijaam]]ade auruturbiine. [[Kondensatsioonielektrijaam]] on auruturbiinidega soojuselektrijaam, mis toodab ainult [[elektrienergia]]t.<ref name=Tehnikaleksikon/>
▲Mõnede allikate järgi on '''kondensatsioon''' ainult gaasilisest olekust üleminek vedelasse olekusse<ref name="EnDic"/>. (Ka ingliskeelses kirjanduses kasutatakse mõistet ''sublimation'' selles tähenduses, kusjuures gaasilisest tahkesse minekut tähendab tähistab termin ''deposition''). [[Eesti entsüklopeedia|EE]] kasutab gaasilisest olekust vedelasse mineku puhul terminit '''veeldumine''', sealjuures mõiste '''[[veeldamine]]''' all mõeldakse gaasilise aine muutmist vedelaks, mitte muutumist (veeldumine).
Praktikas on kõige sagedamini ette tulev kondenseerumisnähtus vee kondenseerumine. Sel põhjusel on hakatud kondensatsiooniks nimetama ka [[kondensatsioonireaktsioon]]i. See on kahe või enama suhteliselt keerulise ehitusega [[molekul]]i liitumist, mille käigus eraldub vee molekul. Tüüpiline näide kondensatsioonireaktsioonist on [[esterifikatsioon]].<ref name=Tehnikaleksikon/>
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name=
<ref name=
<ref name="Pärtel
<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 218</ref>}}
[[Kategooria:Füüsika]]
|