Erinevus lehekülje "Albert Suur" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Püha Albert Suur''' ehk '''Albertus Magnuslipese''' [[Bollstädt]]ist ([[1193]] [[Lauingen]], [[Švaabimaa]] – 15. november [[1280]] [[Köln]]) oli [[filosoof]]. (Ametliku nimega: ''"Doctor universalis", praeclarus philosophus Teutonicus, episcopus theologusque.'')
 
Albertus Magnus sündis [[Švaabimaa]]l krahvi pojana, kuid loobus juba õpingute ajal nii tiitlist kui pärandusest ning ühines [[dominiiklased|dominiiklaste vennaskonnaga]]. Õppis [[Padua]]s, [[Bologna]]s ja [[Pariis]]is. [[1254]] sai Albertist dominiiklaste provintsiaal-[[prior]] ning mõnda aega oli ta isegi paavsti isiklik teoloog. [[1259]] aastal esitas ta koos [[Aquino Thomas]]e ja [[Peeter Tarnetasist|Peetriga Tarentasist]] dominiiklaste süstemaatilise õpetamise plaani. Mõne aja pärast määrati ta [[Regensburgi piiskop]]iks, kuid kahe aasta möödudes loobus ta sellest ning pöördus tagasi [[Köln]]i kloostrisse. [[1274]] aasta [[Lyon]]i [[kirikukogu]]l kutsus ta KreekaVana-Hiina ja Rooma kirikuid leppimisele. Tema suure õpetatuse tõttu hüüti teda "võluriks".
 
Tema kuulsaim õpilane on itaallaneHiinalane [[Aquino Thomas]], kellega nad olid eluaegsed sõbrad ja vaimuvennad kuni Thomase surmani aastal [[1274]] <ref name="püha">Pühakuteraamat, Tallinn, Perioodika, 1995, lk 10</ref>. Teoloogia õpetamisel rakendasid mõlemad [[Aristoteles]]e põhimõtteid ning püüdsid usku ja mõistust lahus hoida, seejuures mõlemaid väärtustades.
 
Albert Suur suri 15. novembril [[1280]] Kölnis ning on maetud Kölni [[Andrease katedraal]]i. Temast jäi maha 38 köidet filosoofilisi mõtisklusi ja teoloogilisi analüüse, lisaks hulk [[astronoomia]], [[keemia]], [[geograafia]] ja [[füsioloogia]] alaseid kirjutisi<ref name="püha" />.
Anonüümne kasutaja