Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
26. rida:
[[6. detsember]] [[1941]] hõivati Osmussaar. Eesti territoorium oli Nõukogude võimust vabastatud ja Saksa vägede poolt okupeeritud.
 
==Okupatsiooniaegne elukorraldus<ref>Tiit Noormets, [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2002/4/2002-4-Tiit_Noormets_lk59-66.pdf Eesti elust-olust Saksa okupatsiooni all Teises maailmasõjas], Tuna 2002 nr 4, lk 59-66</ref>==
==Okupatsiooniaegne elukorraldus==
===Saksa sisejulgeolekuasutused===
1941. aasta suve-sügisel tegustesid SS-Sturmbannführer [[Martin SandbergeriSandberger]]i juhtimisel tegutsenud erikomando „[[Sonderkommando 1a]]“ osakomandod (''Teilkommando'') asutati kõigis Eesti piirkondades: [[12. juuli]]l [[1941]] [[Pärnu]]sse, [[15. juuli]]l [[Tartu]]sse, [[17. august]]il [[Narva]], [[28. august]] [[Tallinn]]a ning [[21. september]]il Kuressaarde.
 
Seoses Eesti alade üleminekuga sõjaväevõimudele alluvast rindepiirkonnast tsiviilvõimu alluvusse 5. detsembril 1941, reorganiseeriti ka territooriumi sisejulgeolekuasutused. Ümberkorralduste aluseks kogu [[Ida-alade Riigikomissariaat|Ida-alade Riigikomissariaadis "Ostlandis"]] oli aluseks Saksa politsei juhi [[Heinrich Himmler]]i ja Ida-alade riigikomissari [[Alfred Rosenberg]]i ühine korraldus 19. novembrist 1941. aastal ''„Zuständigkeit der Polizeidienststellen in den neu besetzten Ostgebieten“''.
 
1941. aasta lõpust tegutsesid Tsiviilvalitsusetsiviilvalitsuse ([[Eesti kindralkomissariaat]]) kõrval Eestis [[Saksa Riigi Siseministeerim]]i politseiasutused, mis allusid [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadis]] Kõrgemale SS-i ja politseijuhile Eestis: [[SS]]-[[Brigadeführer]] [[Hinrich Möller]]ile (1941–1943) ja hiljem SS-[[Brigadeführer]] [[Walther Schröder]]ile (26. november 1902 – [[1973]] [[Lüübek]]) (aastal 1944)<ref>[http://territorial.de/person/persons.htm Territoriale Veränderungen in Deutschland und deutsch verwalteten Gebieten 1874–1945]</ref> kellele allusid mõlemad Saksa politseiteenistusharud:
* [[Saksa Korrapolitsei]], mille ülemad olid: [[Hermann Schallert]] (1941–1942) ja [[Wilhelm von Thaden]] (1943–1944) ja ka
*[[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD]] Eestis, mille ülemad olid [[Martin Sandberger]] (1941–1943) ja [[Bernhard Baatz]] ((1943–1944)).
49. rida:
===Saksa tsiviilhaldusasutused===
Algselt teostas kõrgeimat sõjaväelist ja tsiviilvõimu Eestis [[Väegrupp Nord]]i tagalalülem [[kindral]] [[Franz von Roques]]. 5. detsembril 1941 loeti Eesti alad rindetsoonist väljas olevaiks ning võim läks armeelt üle tsiviilvõimule.
 
Tsiviilvõimu teostas kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann]]i juhitud [[Eesti kindralkomissariaat]], mis tegutses [[6. detsember|6. detsembrist]] 1941 [[17. september|17. septembrini]] 1944. aastal.
===Eesti kindralkomissariaat===
{{Vaata|Eesti kindralkomissariaat}}
Tsiviilvõimu teostas kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann]]i juhitud [[Eesti kindralkomissariaat]], mis tegutses [[6. detsember|6. detsembrist]] 1941 [[17. september|17. septembrini]] 1944. aastal.
 
===Eesti Omavalitsus===
{{Vaata|Eesti Omavalitsus}}
142. rida ⟶ 141. rida:
 
Vaata ka, ''[[Saksa okupatsioon Eestis (1918)]]''
== Viited ==
 
{{viited|2}}
== Välislingid ==
* [http://www.fire-of-war.ru/podpolie/Estonia.htm, Подпольная антифашистская группа Серафима Соколова.Подпольная антифашистская организация «Бориса - Павла»]
 
== Kirjandus ==
171. rida ⟶ 169. rida:
*Dr. Friedrich Klau, "Ein Führer für deutsche Soldaten durch Reval mit Stadtplan, Strassenverzeichnis, 10 Bildern und kleinem deutsch-estnischen Wörterbuch", 1942
 
 
== Viited ==
{{viited|2}}
{{Mall:Eesti Teises maailmasõjas}}