Kihtpilved: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Andres teisaldas lehekülje Kihtpilv ümbersuunamise Kihtpilved asemele
Jüri K. (arutelu | kaastöö)
Valed viited asendatud õigetega
4. rida:
Kihtpilved koosnevad enamasti veepiisakestest, ainult väga madala õhutemperatuuri juures (-10°C ja madalam) võivad osaliselt koosneda ka jääkristallidest. Selle põhjuseks on kapillaarvee ja väikeste veepiisakeste omadus jääda vedelaks 0°C-st madalamal temperatuuril.<ref name="haby">[http://www.theweatherprediction.com/habyhints/359/ J.Haby. WHAT IS DIFFERENCE BETWEEN ICE FOG AND FREEZING FOG?], theweatherprediction.com </ref>
 
Kihtpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid sealt võib tulla talvel nõrka [[lumi|lund]] või lumeteri, suvel [[uduvihm]]a.<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46339 III klass: alumised pilved. Stratus – kihtpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 18.9.2009</ref>.<ref name="jurissaar">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/97099801/pilved.html M.Jürissaar. RünksajupilvedKihtpilved ja hall talveilm], Eesti Loodus, 1998, nr 1 </ref>
 
Eesti tingimustes kuulub udu kihtpilvede hulka. Udu võib vaadelda kui pilvede erijuhtu, mis algab vahetult aluspinna lähedalt, vähendades nähtavust alla 1000 m. <ref name="lepo">[http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kihtpilved.htm 8. Kihtpilved ja udu - Stratus] : Jüri Kamenik, http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/ </ref>.
 
Kihtpilvedega on seotud sageli inversioon, st õhutemperatuur tõuseb kõrguse suurenedes. Kihtpilved tekivad inversiooni alla. Ühtlasi kaitsevad kihtpilved maapinnal liigselt jahtumast, kaitstes näiteks niiviisi taimi öökülma eest <ref name="jurissaar">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/97099801/pilved.html M.Jürissaar. RünksajupilvedKihtpilved ja hall talveilm], Eesti Loodus, 1998, nr 1</ref>
 
{{commonskat|Stratus clouds}}