Redaktsioon: 1. september 2012, kell 19:43 redigeeri Jüri K. (arutelu \| kaastöö) 113 muudatust P Täpsustused keelelises ja mõistete osas ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. september 2012, kell 20:30 redigeeri eemalda Jüri K. (arutelu \| kaastöö) 113 muudatust Kirjelduse täiendamine Uuem muudatus →
1. rida: [[File:Kihtpilved Tartus.jpg\|thumb\|Kihtpilved varjavad Tartus oleva telemasti tippu.]] '''Kihtpilved''' (ladina keeles ''Stratus'', St) on madal, sageli kogu taevast ~~kihina~~ kattev ühtlane, laineline või rebenenud ilmega [[pilv]]ekiht, mis tekib aluspinnale lähedal (~~kõrgusel~~madalamal ~~50 m kuni~~kui 2 km), kuuludes seetõttu alumiste pilvede klassi. ~~Kihtpilved~~Väga eiõhukese ~~ole~~kihi puhul võib päike (või kõrgemal asuvad pilvekihid) ~~tüüpilised~~olla ~~sajupilved~~nähtav, ~~kuid~~paksema ~~sealt~~kihi ~~võib~~puhul ~~tulla~~ei ~~talvel~~saa ~~nõrka~~päikese asukohta üldse määrata. a.<ref name="lepo">[~~[lumi\|lund]~~http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kihtpilved.htm 8. Kihtpilved ja udu - Stratus] ~~või~~: Jüri ~~lumeteri~~Kamenik, ~~suvel~~http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/ </ref>.<ref name="jurissaar">[~~[uduvihm]]a~~http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9709/pilved.html M.Jürissaar. Rünksajupilved], Eesti Loodus, 1998, nr 1</ref> Kihtpilved koosnevad enamasti veepiisakestest, ainult väga madala õhutemperatuuri juures (-10°C ja madalam) võivad osaliselt koosneda ka jääkristallidest. Selle põhjuseks on kapillaarvee ja väikeste veepiisakeste omadus jääda vedelaks 0°C-st madalamal temperatuuril.<ref name="haby">[http://www.theweatherprediction.com/habyhints/359/ J.Haby. WHAT IS DIFFERENCE BETWEEN ICE FOG AND FREEZING FOG?], theweatherprediction.com </ref> Kihtpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid sealt võib tulla talvel nõrka [[lumi\|lund]] või lumeteri, suvel [[uduvihm]]a.<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46339 III klass: alumised pilved. Stratus – kihtpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 18.9.2009</ref>. Eesti tingimustes kuulub udu kihtpilvede hulka. Udu võib vaadelda kui pilvede erijuhtu, mis algab vahetult aluspinna lähedalt, vähendades nähtavust alla 1000 m. <ref name="lepo">[http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kihtpilved.htm 8. Kihtpilved ja udu - Stratus] : Jüri Kamenik, http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/ </ref>. Kihtpilvedega on seotud sageli inversioon, st õhutemperatuur tõuseb kõrguse suurenedes. Kihtpilved tekivad inversiooni alla. Ühtlasi kaitsevad kihtpilved maapinnal liigselt jahtumast, kaitstes näiteks niiviisi taimi öökülma eest <ref name="jurissaar">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9709/pilved.html M.Jürissaar. Rünksajupilved], Eesti Loodus, 1998, nr 1</ref> {{commonskat\|Stratus clouds}} ==Viited== {{viited}} {{Pilved}}

Kihtpilved: erinevus redaktsioonide vahel