Galenos: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}}
 
[[Pilt:Galenus_of_Pergamum.jpg|thumb|right|Galenos]]
 
6. rida ⟶ 8. rida:
Galenos sündis rikka arhitekti lapsena ja sai väga hea hariduse. Ta oli imelaps, kes 13-aastaselt oli kirjutanud juba 3 raamatut. Ta õppis [[arstiteadus]]t [[Korintos]]es ja [[Aleksandria]]s. Aastal [[157]] asus ta tööle Pergamoni [[gladiaator]]ite [[peaarst]]ina. Kolm aastat töötas gladiaatorite arstina uurides haavu, mis olid aknaks inimese kehasse.
 
Aastal [[162]] läks Galenos Rooma linna, kus saavutas peatselt tuntuse. Ta lahkas publiku ees suure oskuse ja vilumusega sigu, demonstreerides publikule, kelle seas oli tähtsaid persoone, mis peitub organismi sisemuses. Eriliseks tõmbenumbriks oli elaval seal kaelanärvide ükshaaval läbilõikamine. Kui Galenos lõikas närve ükshaaval läbi, jätkas siga ruigamist. Alles kui Galenos lõikas efektiga läbi [[larüngaalnörvilarüngaalnärvi]] ( [[Galenose närvi]]i), jäi siga publiku suureks hämminguks täiesti vait. Galenose kuulsus kasvas, sedavõrd suurenes ka klientide arv. Ta sai [[imperaator]]mõtleja ning filosoofina tuntud keiser [[Marcus Aurelius]]e, kes oli mõtleja ja filosoof, [[ihuarst]]iks.
 
Mõningaste vaheaegadega veetis Galenos kogu oma järele jäänud elu Rooma õukonna juures.
13. rida ⟶ 15. rida:
Galenost on võrreldud [[Klaudios Ptolemaios]]ega. Nagu viimane, võttis temagi kokku kogu antiikaegse teadmise oma ala kohta ning rikastas seda enda avastuste ja arutlustega. Tänapäevane suhtumine [[Hippokrates]]esse kui [[meditsiin]]i isasse on paljuski Galenose kirjutiste teene.
 
Galenose enda teadmised pärinesid gladiaatoritega töötamisest ja loomade [[lahkamine|lahkamistest]] ning need teadmised jäid [[Vana-Maailm|Vanas-Maailmas]]Euroopas ületamatuteks kuni [[15. sajand]]ini. Tegelikult neid ei proovitudki korrata, sest ei [[kristlus]] ega [[islam]] ei soosinud lahkamist.
 
Ta püüdis liigitada inimesi loomuomaduste ehk [[temperament]]ide põhjal. <ref>Allik, J., Häidkind, R., Harro, J.,.. jt. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus </ref> Inimeste erinevused tulenevad nende peamiste organismide mahlade osakaaludest ehk proportsioonist (ladinakeelne sõna ''temperamentum'' "tähendab segada vastavates suhetes või osakaaludes"). Inimesed erinevad sellepärast, et nende algelemendid on erinevates proportsioonides. Näiteks kui ülekaalus on tulega seotud element, on nimeneinimene oma loomult tormakas ja keevaline. Kui inimeses on palju veega seotud ekementielementi (lima), on inimene loid ja aeglane. Sellest ajast on jäänudki inimese temperamendi tavapärastesse nimetustesse kehamahlade nimetused.
{| class="wikitable"
|-
! Tüübi nimetus !! Sõna päritolu !! Tähendus
|-
| Koleerik || kr ''cholέcholē'' "sapp" || kergesti ärrituv, tundlik, äge
|-
| Melanhoolik || kr ''melas +cholέ cholē'' "must" + "sapp"|| kurvameelne, murelik, aeglane
|-
| Sangviinik || ld ''sanguis'' "veri" || keevavereline, tormakas, seltsiv
30. rida ⟶ 32. rida:
 
Galenos eristas ühtlasi kolme liiki kehavaime:
* eluvaimud (''spiritus vitalis'') - pesitsevad südames ja kanduvad artereid pidi üle keha laiali;
* loomvaimud (''spiritus animalis'') - koonduvad ajusse ja närvide kaudu looguvad teistesse kehaosadesse;
* loodusvaimud (''spiritus naturalis'') - tekivad maksas ning nende ülesandeks on toitumine.
 
'''==Viited'''==
{{viited}}
 
==Kirjandust==
*John Gribbin, "Science", Penguin Books 2003, ISBN 0-14-029741-3
 
==VälislinkVälislingid==
{{Commons|Galenus of Pergamum|Galenos}}
 
44. rida ⟶ 49. rida:
[[Kategooria:Anatoomid]]
[[Kategooria:Sündinud 129]]
 
'''Viited'''
{{viited}}
 
[[ar:جالينوس]]