Vikipeedia

Täpiline surmaputk: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Täpiline surmaputk
19. rida ⟶ 18. rida:
[[Image:Conium maculatum - Köhler–s Medizinal-Pflanzen-191.jpg|thumb|19. sajandi joonistus täpilisest surmaputkest]]
[[File: Conium maculatum MHNT.BOT.2005.0.956.jpg|thumb|'' Conium maculatum '']]
'''Täpiline surmaputk''' (''Conium maculatum'') on [[sarikalised|sarikaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[surmaputk]]e [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kaheaastane taim|kaheaastane]] [[rohttaim]].
 
==Levila ja kasvukoht==
Kasvab looduslikult Lõuna- ja [[Kesk-Euroopa]]s, [[Aasia]]s ja [[Põhja-Aafrika]]s, tulnukana [[Põhja-Ameerika]]s, [[Tšiili]]s ning [[Põhja-Euroopa]]s. Eestis hajusalt. Kasvab enamasti prahipaikades, elamute ümbruses, teeservadel ja võsastikes. Looduslikes tingimustes sagedamini lamminiidul, metsaservades, mererannikul.
 
==Kirjeldus==
Taim kasvab 60–120 (harvem 180) cm kõrguseks. Õitseb [[Eesti]]s juunist septembrini. Kasvab looduslikult Lõuna- ja [[Kesk-Euroopa]]s, [[Aasia]]s ja [[Põhja-Aafrika]]s, tulnukana [[Põhja-Ameerika]]s, [[Tšiili]]s ning [[Põhja-Euroopa]]s. [[Osakatis]] ja [[katis]] koosnevad 3–5 (6) kolmnurksest lehekesest[[leheke]]sest, mis on alusel sageli kokkukasvanud ja allapoole kaldu. Osakatis enam-vähem ühekülgne, [[osasarikas]]t lühem. [[Vili|Viljad]] paljad, kerajad, lainetäkiliste roietega. [[Liitsarikas|Liitsarikad]] 12–20 kareda kiirega. Lehed [[kahelisulgjas leht|kaheli-]] või [[kolmelisulgjas leht|kolmelisulgjad]], üldkujult laikolmnurksed, hallikasrohelised, paljad, kuni 50 cm pikad. [[Vars]] paljas, harunev, vahel sinaka kirmega, alusel punakate laikudega. Õied valged. Taimel ebameeldiv lehk. Mürgine. <ref name="surmaputk"> Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2010. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 208</ref><ref name="surm2">Nielsen, H., 1990, Mürktaimed, Tallinn "Valgus", lk 110 </ref>
 
==Ajalugu==
TäpiliselTäpilise surmaputkelsurmaputke kasutamisel on väga pikk ajalugu. [[Antiik-KreekasKreeka]]s hukati kurjategijaid sellega kurjategijaid. Siiski on vaieldud selle üle, et kas kreeklased kasutasid hukkamiseks surmaputke või [[mürkputk]]e, sest surmaputke nimetati vanas kirjanduses samuti ''Cicutacicuta''. [[Platon]]i kirjelduse järgi [[Sokrates]]e surmast võib oletada, et oli tegu oli surmaputkeleotisega. Kui lugeda [[Simon Paul]]i kirjeldust aastast [[1648]], siis pole kahtlust, et taim, mida ta nimetab ''Cicutacicuta'''ks, on tegelikult surmaputk.
 
[[Carl von Linné]] valis selle taime ladinakeelseks nimetuseks ''Conium'' (lähtuslähtudes kr. keelsestkreekakeelsest sõnast ''konos'', mis tähendab 'vurrkannuvurrkanni', sest kogemata söömine kutsub esile peapööritust; ''kone'' - '"surmamine'").<ref name="surm2" />
 
==KasutusKasutamine==
KunaTäpilist surmaputksurmaputke on ohtlik,kasutatud siismeditsiinilistel pole sellel taimel tänapäevases meditsiinis tähtsusteesmärkidel. Kuni 20. sajandini oli ta kasutuses valuvaigistina. Õiges koguses on surmaputkel valuvaigistav toime. Välispidisel kasutamisel on selle taime mahlal tuimestav mõju. <ref name="surm2" /> <ref name="edu" />▼
Täpilist surmaputke ei kasutatud ainult kuritegelikel eesmärkidel. Edevad tüdrukud, kes arvasid olevad liiga lopsakad, hõõrusid oma rindu surmaputke mahlaga. Henrik Herpestraeng soovitab [[munk]]adel peeneks hõõrutud surmaputke ümber peenise panna; siis kaduvat patune himu naiste järgi. [[Henrik Smith]] kirjutab 300 aastat hiljem, et see on võimalus nunnadel ja munkadel karskelt elada.
▲Kuna surmaputk on ohtlik, siis pole sellel taimel tänapäevases meditsiinis tähtsust. Kuni 20. sajandini oli ta kasutuses valuvaigistina. Õiges koguses on surmaputkel valuvaigistav toime. Välispidisel kasutamisel on selle taime mahlal tuimestav mõju. <ref name="surm2" /> <ref name="edu" />
 
==MürgisusToksilisus==
Need taimed, mis kasvavad varjulistesVarjulistes ja pimedates kohtades, kasvavad taimed on mürgisemad, kui need mis kasvavad päikese käes. MürgiksSurmaputk onsisaldab siinmitmeid mitmedmürgiseid [[alkaloid]]ide, eelkõige [[koniin]] i. Kõige rohkem sisaldavad koniini viljad, kõige ohutum on aga [[juur]] (siiski mürgine). Osa mürke lagunevad kuivatamisel, kuid siiski pole taime tarvitamine ohutu.▼
 
MürgistusedTäpilise tekivadsurmaputke ellkõigejuurt selvõib põhjusel,segamini et surmaputke juured vahetatakse äraajada [[mädarõigas|mädarõika]], [[pastinaak|pastinaagi]] või peterselli[[petersell]]i juurtega. jaKa on lehed üsna sarnased peterselli lehtedega. Surmaputk on ka ohtlik kariloomadeleka [[kariloom]]adele. SuurtelSuurele kariloomadelkariloomale onvõib saada surmavsaatuslikuks paari kilogrammi ära söödud surmaputke kogus. <ref name="surm2" /> <ref name="edu">{{netiviide | URL = http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/tsurmaputk.htm | Pealkiri = Täpiline surmaputk| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = }} </ref>. ▼
▲Need taimed, mis kasvavad varjulistes ja pimedates kohtades, on mürgisemad, kui need mis kasvavad päikese käes. Mürgiks on siin mitmed [[alkaloid]]id, eelkõige [[koniin]] Kõige rohkem sisaldavad koniini viljad, kõige ohutum on aga [[juur]] (siiski mürgine). Osa mürke lagunevad kuivatamisel, kuid siiski pole taime tarvitamine ohutu.
▲Mürgistused tekivad ellkõige sel põhjusel, et surmaputke juured vahetatakse ära mädarõika, pastinaagi või peterselli juurtega ja lehtedega. Surmaputk on ka ohtlik kariloomadele. Suurtel kariloomadel on surmav paari kilogrammi ära söödud surmaputke kogus. <ref name="surm2" /> <ref name="edu">{{netiviide | URL = http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/tsurmaputk.htm | Pealkiri = Täpiline surmaputk| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = }} </ref>
 
==Mürgistusnähud==
Mürgitusnähud on kõrvetustunne suus, nägemishäired, ja nõrkus jalgades. Rasketes mürgistusnähtude korral tekib keelehalvatus, pupillide[[pupill]]ide laienemine, peapööritus, oksendamine, kõhulahtisus, sügelemine ja [[külmatunne]], seejärel tuimus ja [[halvatus]] alates labajalgadest kuni [[häälepaelad|häälepaelteni; hingamishäired suurenevad]]. Surm saabub viie tunni pärast hingamislihaste täieliku halvatuse tagajärjel. Kiire abiandmisega ja kunstliku hingamise tegemisega on õnnestunud kannatanuid päästa, halvatus ja lihaste nõrkus püsivad aga kaua <ref name="surm2" />.▼
 
▲Mürgitusnähud on kõrvetustunne suus, nägemishäired, ja nõrkus jalgades. Rasketes mürgistusnähtude korral tekib keelehalvatus, pupillide laienemine, peapööritus, oksendamine, kõhulahtisus, sügelemine ja [[külmatunne]], seejärel tuimus ja halvatus alates labajalgadest kuni häälepaelteni; hingamishäired suurenevad. Surm saabub viie tunni pärast hingamislihaste täieliku halvatuse tagajärjel. Kiire abiandmisega ja kunstliku hingamise tegemisega on õnnestunud kannatanuid päästa, halvatus ja lihaste nõrkus püsivad aga kaua <ref name="surm2" />
 
==Viited==
 
{{Viited}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Täpiline_surmaputk"