Bibliograafia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: lisatud ky:Библиография |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{vikinda}}
'''Bibliograafia''' ([[kreeka keel]]es ''βιβλιογραφία, bibliographia'' ' raamatu kirjutamine') on [[teavik]]ute kindlate tunnuste alusel kogutud ja korrastatud loetelu ning teoste uurimine selliste loetelude koostamiseks.
Bibliograafia võib tähistada nii bibliograafianimestikke, tööd nende nimestike koostamisel kui bibliograafia-alast teadustegevust.
Esialgu seostus termin "bibliograafia" raamatute ümberkirjutamisega. Ladinakeelne sõna ''bibliographia'' tuli kasutusele 17. sajandi [[Prantsusmaa]]l, selle sõnaga tähistati raamatute tundmist ja kirjeldamist.
== Bibliograafia areng ==
===Piktograafiline periood===
3. sajandil eKr lõi [[Aleksandria raamatukogu]] raamatukoguhoidja, kreeka poeet ja filosoof [[Kallimachos]] esimese teadaolevatest käsikirjalistest raamatutest andmeid vahendava nimekirja "Pinakes" - "Nende tabelid, kes on kuulsaks saanud teadmiste kõigil aladel ja selle tabelid, mida nad loonud on".<ref>[http://www.greece.org/alexandria/library/library1.htm]</ref>
===Bibliograafiline periood===
Esimene trükitud bibliograafiline töö oli [[Basel]]is 1491. aastal trükitud Tritheimi Johannese "Liber de scriptoribus ecclesiasticis" ('Raamat kiriku kirjameestest').<ref>[http://www.intratext.com/X/LAT0664.HTM]</ref> 16. sajandil pandi alus mitmetele bibliograafialiikidele nagu erialabibliograafia ("De medicinae claris scriptoribus" [[Lyon]], 1506 <ref>[http://bbf.enssib.fr/sdx/BBF/frontoffice/1956/05/imprimerDocument.xsp?id=bbf-1956-05-0331-001/1956/05/fam-apropos/apropos]</ref>) ja rahvusbibliograafia ([[John Bale]]'i Britannia kuulsate kirjameeste loetelu). 1564. aastal ilmus katoliiklik keelatud raamatute nimekiri "[[Index librorum prohibitorum]]". 1545-1555 ilmus [[Zürich]]is [[Konrad Gesner]]i maailmas ilmunud raamatute üldnimestik "Bibliotheca universalis". Bibliograafiliseks nimetatakse ajajärku seetõttu, et bibliograafilisi nimestikke, mis varem kandsid nimetusi ''bibliotheca, catalogus, index, lexicon, thesaurus, repertorium'' jne, hakati nimetama bibliograafiateks. Sõna 'bibliograafia' esmakasutajateks nimestiku tähenduses olid prantslased [[Gabriel Naude]] ("Bibliographia politica" [[Venezia]], 1633) ja [[Louis Jacob de Saint Charles]] ("Bibliographia Parisina" [[Pariis]], 1645-1657). Bibliograafiline periood kestab ka tänapäeval ja sellega on läbi põimunud vahendusdokumentide kolmas arenguperiood.
===Elektrooniline periood===
Elektrooniline periood sai alguse 1960-ndate keskel, kui bibliograafiliste andmete salvestamiseks hakati kasutama arvutustehnikat. 1965-1968 loodi kirjete tegemiseks [[MARC]] formaat. Elektronbibliograafia on elektrooniliselt avaldatud ning arvuti abil kasutatav bibliograafia.
== Bibliograafia liigid ==
===Funktsiooni järgi===
*rahvusbibliograafia - ühe rahvuse (maa, riigi) piirides ilmunud, selle rahvuse keeles, selle rahvuse autoritelt ning selle maa ja rahva kohta ilmunud teavikute bibliograafia
*erialabibliograafia - üht eriala, teadus- või tegevusala hõlmav bibliograafia
*soovitusbibliograafia - lugejaile suunatud, kirjandust valiv ja soovitav ning valiku kaudu lugejate silmaringi avardada taotlev bibliograafia
*jooksev bibliograafia - bibliograafia, mis jätkuvalt (nt nädala, kuu, aasta lõikes) informeerib uutest teavikutest (ka artiklitest)
*retrospektiivne bibliograafia - kirjandust piiramata v pikema aja ulatuses tagasihaaravalt registreeriv bibliograafia
*perspektiivbibliograafia - nimestik teoseist, mis on kavandatud ilmuma lähitulevikus
===Sisu järgi===
*universaalbibliograafia - üldise sisuga, kõigilt aladelt, kõigis laadides ja kõigis keeltes teavikuid registreeriv bibliograafia
*teemabibliograafia - kindlal teemal koostatud bibliograafia, ainealane bibliograafia
*koduloobibliograafia - mingi piirkonna või maakoha kohta ja seal ilmunud kirjandust ning seal elanud autorite töid loetlev bibliograafia
*personaalbibliograafia - ühe isiku elu, tegevust ja töid käsitlevat kirjandust ning tema loomingut loetlev bibliograafia ilma autori põhjalikuma tutvustuseta
===Ühiskondliku tähenduse järgi===
*üldbibliograafia
*eribibliograafia - bibliograafia, mille väljaanded loetlevad mingit kindlat laadi teavikuid, nt nootide, standardite, väitekirjade vm bibliograafia
== Bibliograafilised tegevused ==
Bibliografeerimine on bibliograafiainfo kogumine, kirjeteks vormistamine ja bibliograafiavahendiks korraldamine; bibliograafianimestike jm bibliograafiavahendite koostamine.
Bibliograafiline teenindamine on bibliograafiainfo süstematiseeritud kogumine, töötlemine ja vahendamine lugejaile.
Bibliograafia organisatsioonilise struktuuri moodustavad raamatukogud, infokeskused, raamatukaubandus, kirjastused, arhiivid, muuseumid.
== Eesti rahvusbibliograafia ==
Eestis täidab rahvusbibliograafia uurimise ja loetlemise ülesannet vastavalt oma põhikirjale [[Eesti Rahvusraamatukogu]]. Eesti rahvusbibliograafia registreerib [[sundeksemplar]]i seaduse alusel Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelsed teavikud. Rahvusbibliograafia eraldi osa moodustab [[Estonica]] - eesti autorite ning Eestit ja eestlasi käsitlevad väljaspool Eestit ilmunud võõrkeelsed teavikud. Rahvusbibliograafiat vahendatakse trükinimestikena, võrguväljaannetena ja alates 2004. aasta maist sidusandmebaasina.
*Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia nimestikud:
* Eestikeelne raamat 1525-1850. Tallinn : Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2000
* Eestikeelne raamat 1851-1900. 1. kd., A-Q. Tallinn : Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu, 1995
* Eestikeelne raamat 1851-1900. 2, R-Y. Tallinn : Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu, 1995
* Eestikeelne raamat 1901-1917. 1, A-P. Tallinn : Eesti Teaduste Akadeemia, 1993
* Eestikeelne raamat 1901-1917. 2, R-Y. Tallinn : Eesti Teaduste Akadeemia, 1993
* Eesti raamat 1941-1944 : 1941. a. september - 1944. a. september. Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 1997
* Eestikeelne ajakirjandus 1766-1940. I, A-N. Tallinn : Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2002
* Eestikeelne ajakirjandus 1766-1940. II, O-Ü. Tallinn : Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2002
* Eestis ilmunud saksa-, vene- ja muukeelne perioodika 1675-1940. Tallinn : Eesti Teaduste Akadeemia, 1993
* Eesti noodid 1918-1944. I, Bibliograafia. Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2001
* Eesti noodid 1918-1944. II, Registrid. Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2003
* Eesti kaardid 1918-1944. Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 1996
Nõukogude ajal 1940-1941 ja 1944-1991 ilmusid väljaanded "Raamatukroonika", "Artiklite ja retsensioonide kroonika"
* "Eesti rahvusbibliograafia. Raamatud". Kuunimestik registreerib Eestis ja eesti keeles ilmunud raamatud, videosalvestised ja mittemuusikalised helisalvestised. Kuuvihik hõlmab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse sundeksemplarina saabunud uued teavikud.
* "Eesti rahvusbibliograafia. Perioodika". Aastanimestik registreerib Eestis ja eesti keeles ühe aasta jooksul ilmunud ajalehed, ajakirjad ja jätkväljaanded (nt aastaraamatud, toimetised) olenemata kandjast. Samuti hõlmab nimestik väljaspool Eestit ilmunud Eestit kajastavaid võõrkeelseid jadaväljaandeid.
* "Eesti rahvusbibliograafia. Muusika". Nimestik registreerib ühe aasta jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse sundeksemplarina saabunud uued noodid ja helisalvestised, samuti väljaspool Eestit ilmunud eesti heliloojate teoste noodid ning eesti heliloojate ja interpreetide helisalvestised.
*"Eesti rahvusbibliograafia. Raamatud. Kaardid. Registrid". Aastaväljaanne koosneb kolmest iseseisvast osast. Esimese osa moodustav nimestik Estonica hõlmab viimase 5 aasta jooksul väljaspool Eestit ilmunud võõrkeelseid teavikuid, mis käsitlevad peamiselt Eestit, eestlasi, eesti keelt, teisi Eestis elanud/elavaid etnilisi rühmi ja isikuid; mille aluseks on eestikeelne algupärand; mis sisaldavad Eesti ja Eestist pärit autorite võõrkeelseid algupärandeid. Väljaande teine osa sisaldab ühel aastal ilmunud kuuvihikute "Eesti Rahvusbibliograafia. Raamatud" koondregistreid (nimeregister ja pealkirjaregister). Samuti esitab väljaanne ISBN-tunnusega kirjastajate loetelu ja kirjastajate kontaktandmed ning Eesti kirjastuste ISBN-tunnuste loetelu. Aastaväljaandest leiab ka Eesti trükitoodangu (raamatud ja broðüürid) statistilised andmed viimase kolme aasta kohta. Aastaväljaande kolmanda osa moodustab nimestik "Eesti Rahvusbibliograafia. Kaardid", mis registreerib Eestis ilmunud ning väljaspool Eestit ilmunud eestikeelsed või Eestit kujutavad kartograafiateavikud.
* "Eesti Ametlikud Väljaanded". Nimestik registreerib ühe aasta jooksul Eesti Vabariigi riigiasutuste kulul või korraldusel väljaantud trükiseid. Kirjed on järjestatud vastavalt nimestikule lisatud riigiasutuste loetelule. 2001. aastast on nimestik kättesaadav üksnes võrguväljaandena.
Lisaks vahendatakse rahvusteavikuid võrgunimestikena "Uued Eesti raamatud" ja "Ilmumisel raamatud".
Alates 2006. aastast ei ilmu trükis Eesti rahvusbibliograafia aastaväljaanded "Eesti rahvusbibliograafia. Perioodika", "Eesti rahvusbibliograafia. Muusika", "Eesti rahvusbibliograafia. Kaardid". Alates 2007. aastast ei ilmu trükis "Eesti rahvusbibliograafia. Raamatud" kuuväljaanne ja aastaregister. Rahvusbibliograafia andmestik on kättesaadav Eesti rahvusbibliograafia andmebaasi vahendusel. Äsja ilmunud raamatuid, elektroonilisi väljaandeid ja mittemuusikalisi auviseid peegeldab ka võrguväljaanne "Uued Eesti raamatud". Väljaannet uuendatakse kaks korda kuus ja seda on võimalik printida.
==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
*[http://erb.nlib.ee/ Eesti Rahvusbibliograafia Andmebaas]
[[Kategooria:Raamatukoguteadus]]
| |||