Tartu vana Maarja kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
P .
7. rida:
[[1763]]. aastal valminud jooniste järgi oli Maarja kirik 3-lööviline tellis[[basiilika]] [[Hulknurk|polügonaalse]] [[Koorilõpmik|lõpmikuga]] [[Kooriruum|koori]], läänetorni, kahe väikese trepitorniga [[pikihoone]] läänenurkades ja [[kabel]]itega koori ja pikihoone külgedel. Nagu enamik teisi Tartu vanalinna ehitisi, oli ka Maarja kirik ehitatud parvedele.{{lisa viide}}
 
[[2010]]. aastal toimunud [[Arheoloogia|arheoloogilistel uuringutel]] tuli peahoone ja [[Tartu Ülikooli vana keemiahoone]] vahelisel alal maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog [[Martin Malve]] usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve [[Jakobi tänav]] on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur [[Heiki Valk]] on ühe lapsematuse dateerinud [[13. sajand|13.]]–[[14. sajand]]isse, kaela pandud helmeste järgi<ref>[[Jüri Saar (ajakirjanik)|Jüri Saar]]. [http://www.tartupostimees.ee/?id=300206 "Arheoloogid leidsid hulga luustikke"] Postimees, 16. august 2010.</ref>.
 
Kaevamistel leiti ka üks [[Rootsi aeg]]a paigutuv mehe matus. Rootsi ajal oli Maarja kirik teadaolevalt Rootsi [[garnison]]i pühakoda,{{lisa viide}} samuti toimus aastatel [[1638]]–[[1641]] osa ülikooli õppetööst kiriku kooriruumides<ref>[[Villu Päärt]]. [http://et.wikisource.org/wiki/Ajaloo_ja_keemia_vahel "Ajaloo ja keemia vahel"] Tarkade Klubi, jaanuar 2008, lk 41–43.</ref>.